Uuring: vähem kui kümne moodsa aatomipommi plahvatusest piisab tuumasügise tekkeks

Ehkki USA ja NSV Liidu vaheline külm sõda on juba ammu läbi, on tuumalõhkepäid üle maailma siiski rohkelt ja nagu iga uudistega kursis olev inimene teab, jagub ka rahvusvahelisi pingeid küll ja küll. Niisiis, vähemalt teoreetiline oht tuumakonfliktiks on jätkuvalt olemas.

Ajakirjas Environment Magazine on nüüd ilmunud teadusartikkel, milles öeldakse, et isegi väike tuumasõda, milles kasutataks vähem kui kümmet modernset aatomipommi, põhjustaks niinimetatud tuumasügise. See tekitaks maismaa ja vee ökosüsteemidele üle maailma laialdasi kahjustusi.

Nebraska-Lincolni ülikool uuris 19 tüüpi tuumarelvi, mis on USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Prantsusmaa ehk viie nii-öelda ametliku tuumariigi arsenalis (lisaks neile on tuumarelva omanikeks ka India, Pakistan, Iisrael ja Põhja-Korea). Järeldati, et viie pommi heitmine suurlinnale põhjustaks tõsise nn. tuumapõua. Hiinlased oleksid sealjuures võimelised sellise tuumapõua põhjustama ka üheainsa oma kõige võimsama tuumalõhkepeaga, missuguseid suurriigi arsenalis on 20.

IFLScience vahendab, et üks varasem uuring on näidanud, et Los Angelesi suuruse linna täielik hävitamine tuumarelvaga paiskaks stratosfääri umbes üle viie miljoni tonni tuhka ja tahma. See kahandaks Maale jõudvat päikesevalgust arvestataval määral. Tulemusena langeks õhutemperatuur dramaatiliselt ning kahaneksid ka vihmasajud - seda kõikjal üle maailma.

Õigustatud küsimus, mis siinkohal tekkida võib, on see, et eelmisel sajandil lõhati ju ometigi katsetel palju pomme ja mingit tuumasügist ei tulnud. Tõsi, nenditakse uuringus, kuid tuumasügise või -põua teke on seotud mitmete muude faktoritega nagu katsepolügoonide olemus ja asukoht ning pommide võimsus.

Hetkel on, nagu öeldud, üheksal riigil tuumaprogramm ning suurem jagu aatomipommidest on märksa võimsamad kui need, mille ameeriklased Teise maailmasõja lõpus Hiroshimale ja Nagasakile heitsid (need on teatavasti kaks ainsat episoodi, mil aatomipomme on sõjategevuses kasutatud). Selleks, et selliste pommidega tuumasügist tekitada, oleks neid vaja üle saja.

Uuringurühma juht Adam Liska ütles, et küsimus pole mitte selles, kas tuumapõud tekkida saab, vaid see, missugused faktorid suurendavad selle tekke tõenäosust ning milliste meetmete abil seda ära hoida saaksime. Tasub ka meeles pidada, et suurimad külma sõja aegsed tuumakatsetused toimusid maa all või tühjadel aladel, kus materjali ja võimalust tahma ja tuha tekkeks nii suurel määral polnud.