VAATA ja KEERUTA | Lorupi "surnuaialt" pärinev Pätsi kantselei tellitud kauss ringles uues kuues meistriteosena üle liidu
Johannes Lorupi 1934. aastal Kopli poolsaarele rajatud klaasivabrik oli esimene moodne klaasitootmisettevõte, kus lisaks klaasile hakati valmistama ka poolkristalli ja kristalli.
Kõrged kvaliteedinõuded nii klaasile kui ka kristallile tingisid vabrikus olukorra, kus paljud esemed, millest suuremal osal oli tihti üsna märkamatuks jääv viga – mullid või puru sulatusmassis, pisike vormidefekt jne – kõrvaldati juba enne lõppviimistlust tootmisest ja müüki need ei jõudnud. „Vigaseid“ tooteid ära ei vistatud, vaid need koondati tootmishoone pööningul asuvasse laoruumi. See ladu sai tööliskonna seas kiiresti hüüdnime „Lorupi surnuaed“.
Enne punaarmee sissetungi Tallinna, kui vabrik suletuna seisis, viisid ettevõtlikud töölised suurema osa suruaiale ladustatud lõpuni töötlemata klaasi- ja kristallitoorikuid pööningult minema. Paljud neist „lõpetati“ hiljem Lorupi kataloogides esinevate tootenäidiste järgi ja nende müügist saadud tulu võimaldas töölistel keerulised ajad kuni vabriku taaskäivitamiseni üle elada. Kuna „surnuaiakauba“ olemasolust olid teadlikud paljud, siis jõudis osa toorikuist ka Riikliku Kunstiinstituudi klaasiosakonda, kus neid dekoreeriti juba uue ajastu võtmes.
Üheks haruldasemaks „surnuaialt“ pärit esemeks on massiivne kristallkauss, mille väliskülgedele on graveeritud viljakoristust kujutavad stseenid ja loosung "Õnne me maale, vilja me rahvale". Kurioosumina mõjub aga see, et kausid tellis Johannes Lorupi vabrikult president Konstantin Pätsi kantselei. Tõsi, ilma graveeringuta.
Ei ole teada, kui palju selliseid kausse valmistati, kuid üks neist, väikese mulliveaga, sattus praagina „surnuaiale“ ja hiljem kunstiinstituuti. Otsideks lõputööks sobivat kristalltoorikut, leidis selle klaasiosakonna tudeng, hiljem tuntud klaasikunstnik Raimond Alling. Tema aastatel 1949-1950 valminud diplomitöö pälvis meisterliku graveeringu eest üleliidulise tunnustuse ja nii reisis president Pätsile valmistatud kauss mitmetele nõukogudemaa olulistele kunstinäitustele.
Aastaid hiljem tõid kunstniku pärijad kausi Eesti Ajaloomuuseumile.
Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!
