Autosõidu ABC: kuidas käituda, kui teel on metsloom?
Metsloom tahab minna üle tee, ja kui inimene sellega arvestada ei oska, juhtub õnnetus. Väikeulukite laibad tee serval või teel on tavaline vaatepilt. Inimene ei oska või ei taha arvestada, et jagab teed “nähtamatute” naabritega. Ainus võimalus vältida kokkupõrget loomaga, on oma sõiduharjumusi muuta.
Raske on öelda, millise loomaga kõige rohkem kokkupõrkeid esineb, sest PPA saab teada juhtumitest, kus teele on sattunud suuremad loomad nagu kits, põder või metssiga. Seda seetõttu, et sellised kokkupõrked põhjustavad suurema tõenäosusega inimestele vigastusi.
Ennetav sõiduviis on ohutuse võti
Väide, et metsloom põhjustab liiklusohtliku olukorra, on poolenisti õige – loom tuleb tõesti teele siis, kui talle tundub see turvaline. Noorloomad, näiteks noored põdrapullid aga ei oska autot karta ning õnnetus ongi käes.
Juht, kes eirab ulukiradadest hoiatavaid liiklusmärke, saab ettevaatamatuses süüdistada ainult iseennast. Seega lasub suurem süü inimesel, kes on ehitanud tee loomade käiguradadele ning liigub kiirusel, mis eluslooduse mõistes on ebaloogiline.
Laskumata diskussiooni, kumb oli enne, muna või kana, teedeehitaja või ekslev uluk, ja kas inimesel on õigus omandit kasutada, võtame ette Soome Liiklusturvalisuse Keskuse ning Eesti PPA spetsialistide soovitused, mis ütlevad sõnaselgelt, et ulukite ja inimeste elusid maanteel päästab ennetav sõidustiil.
Loe kaheksat lihtsat reeglit, mis otsasõitu loomale vältida aitavad, SIIT.
