Saturni kaaslase energiavarud võimaldaks seal ülal pidada miljonite inimestega kolooniat
Titanist kui potentsiaalsest paigast inimasustuseks on Marsi kõrval räägitud varemgi. Sel on mitmed Maale sarnased omadused (näiteks on see ainus teadaolev paik Päikesesüsteemis peale Maa, mille pinnal on vedelas olekus ainet merede ja järvedena) ja tihe atmosfäär, mis kaitseb sealviibijaid kosmilise kiirguse eest.
Nüüd on valminud uuring, mille autoreiks on Amanda Hendrix Arizonas asuvast planetaarteaduse instituudist ja Yuk Yung Caltechist ja milles hinnatakse võimalusi, kuidas Titani elanikud end energiaga võiksid varustada.
NewScienetist vahendab, et teadlased pakuvad oma töös välja erinevaid variante, mille hulka kuuluvad tuuma-, hüdro-, tuule-, päikese-, ja keemiline energia.
Tuumaenergiat juba kosmosesõidukite puhul kasutatakse, täpsemalt isotoopi nimega plutoonium-238. See võiks olla ka Titani elanike energiaallikaks.
Et Titanil asuvad suured metaanivarud - seal on vedelast metaanist koosnevad järved-mered (ja vedel on metaan seal tänu sellele, et temperatuur Titani pinnal on -179 Celsiuse järgi) - võivad needki energiatootmise seisukohalt väga kasulikud olla.
Tõus ja mõõn tänu Saturnile
Ehkki sealsetes järvedes on imemadalad, vaid sentimeetri kõrgused minilained, ütlevad uurijad, et kui luua süsteem, milles saaks vedeliku nii-öelda allamäge voolama panna, võiks ka hüdroenergiat ära kasutada. Samas nenditakse uuringus, et näiteks tammiprojekt oleks korralik tükk tööd, kuna Titani suurimad järved ja mered on kõik allpool kuu väga tasast pinda. Nii on neis leiduva metaani allapoole voolamise saavutamine keeruline. Samas öeldakse, et ehk võiks paigutada kuu suurimasse, Krakeni merre turbiini, kuna tänu Saturnile on ses metaanimeres iga päev tugev tõus ja mõõn, mille vahe on terve meeter. Seega saaks ära kasutada loodeteenergiat.
Tuuleenergia ammutamiseks tuleks kolida Titani pinnast märksa kõrgemale, sest madalal on tuulekiirus väga väike. Umbes 40 kilomeetri kõrgusel puhub tuul aga kuni 20 meetrit sekundis. Näiteks võiks sinna toimetada ankurdatud õhupalli külge kinnitatud tuulegeneraatori. Selle kahjuks räägib aga, et sellist tehnoloogiat pole veel olemaski.
Kümnendik pinnast paneelide alla?
Ja päikeseenergia - ehkki Titan on Maaga võrreldes Päikesest 10 korda kaugemal ja selle pinnale jõuab vaid sajandik Maale jõudvast päikesevalgusest (kõige valgemal hetkel sealse kollaka taeva all on umbes sama valge kui meil päikeseloojangu ajal), võib tänu arengutele päikesepaneelide arengus siiski olla see täiesti arvestatav energiaallikas. Et 300 miljoni inimesega (see on pisut vähem kui kogu USA elanikkonna suurus) koloonia päikeseenergiaga varustatud saaks, tuleks kümnendik Titani pinnast ehk umbes USA suurune ala paneelidega katta.
Samas, kui ka energiaküsimus lahendatud saab, jääb nii mõnigi muu konks elanikele alles. Titani atmosfäärirõhk on 1,5 korda tugevam kui Maa oma, ent sealne gravitatsioon on seitsmendik Maa omast. See tähendab, et inimesed selle pinnal tunneksid end selle pinnal üsna harjumatult, umbes nagu sukeldujad merepõhjas. Ja atmosfäär niisama hingamiseks ei kõlba, kuna see koosneb lämmastikust, metaanist ja vesinikust.
