Jagamismajanduse leviku tuules tuleb nentida, et ikka päris kõike jagada pole mõtet. Kui jagatav mahub kaenla alla ja ei maksa kuigi palju, võib juhtuda, et selle tagasi toomisega klient vaeva näha ei viitsi. E Umbrellaga läkski just nii.

E Umbrella küsis ühe vihmavarju laenutamise eest umbes kaks ja pool eurot ning vihmavarjud olid laenutamiseks väljas raudtee- ja bussijaamade juures. Laenutamiseks pidi inimene tegema telefonirakenduses makse, misjärel sai ta koodi vihmavarju lahti lukustamiseks. Samas ei andnud äpp erilisi juhendeid selle kohta, kuhu ja kuidas vihmavarjud tuleks tagasi tuua. Lisaks ei nõudnud E Umbrella tagastamata vihmavarju eest mingisugust lisatasu või trahvi. Nüüd on peaaegu kõik välja pandud 300 000 vihmavarjust kadunud.

"Vihmavarjud on jalgratastest erinevad," nentis E Umbrella looja Zhao Shuping teraselt. "Rattaid võib parkida kuhu iganes, aga vihmavarju jaoks on vaja nagi, reelingut või tara, mille külge see riputada."

Hoolimata tuhandetest varastatud (või õigemini mitte tagastatud) varjudest plaanib Shuping veel selle aastanumbri sees laenutusse tuua täiendavad 30 miljonit (!) vihmavarju erinevais Hiina paigus.

Shanghaiist nendib, et sellisel ettevõttel on küsitav ärimudel, kuna erinevalt jalgratastest võib seda märkimisväärne edu saata vaid vihmaperioodil, mil nõudlus on korralik.

Idee kui selline pole uus: USA tõsielusaates Shark Tank, kus värsked ettevõtted uute ideedega omavahel võistlevad, tuli samasuguse mõttega välja idufirma nimega BrellaBox. Üks paneliste nimetas nende pakutut kõige halvemaks ideeks, mida ta oma elus kuulnud on.