Suur järvistu - magedat vett peaaegu sama palju kui Baikali järves

Suure järvistu osisjärved Ülemjärv (ingl Lake Superior), Huroni järv, Michigani järv, Ontario järv ja Erie’ järv moodustavad kokku maailma suurima magevee-vesikonna, mis mahutab endasse viiendiku kogu planeedi pinnal leiduvast mageveevarust — 22 671 kuupkilomeetrit e u 27,3 septiljonit liitrit mittesoolast vett. Veehulgalt jääb see veekogu vaid veidi maha Baikali järvest.

Suure järvistu pindala on 246 463 ruutkilomeetrit ja ulatus läänest itta 1200 km. Järvistu katab rohkem ruutkilomeetreid kui terve Rumeenia riik.

Järved, mida nimetatakse ka Ühendriikide „neljandaks mererannikuks“, asuvad USA ja Kanada piiril, puudutades Kanadas Ontario provintsi ja Ühendriikides Michigani, Wisconsini, Minnesota, Illinois’, Indiana, Ohio, Pennsylvania ja New Yorgi osariike. USA keskkonnakaitseameti EPA andmetel elab Suure järvistu vesikonnas 2017. aasta seisuga rohkem kui 30 miljonit inimest — sama palju kui kümme protsenti USA elanikkonnast ja 30 protsenti Kanada elanikkonnast. Veel elab vesikonnas rohkem kui 3500 liiki taimi ja loomi ning üle 170 kalaliigi.

Suur järvistu on populaarne puhkepaik, kus saab tegeleda purjespordi ja kalastamisega või muul moel vaba aega veeta, ning üle järvede transporditakse jätkuvalt ka palju kaupu, kuid järved ise pole alati olnud samasugused nagu praegu. Vaid umbes 14 000 aastat tagasi kattis Suure järvistu piirkonda rohkem kui kilomeetri paksune jääliustik. Sulades liikus liustik aeglaselt Kanada poole, jättes endast maha mitu suurt maapinnasüvendit, mis täitusid veega. Neist lohkudest moodustuski Suur järvistu; järved omandasid meile tuttava nüüdisaegse kuju umbes 10 000 aastat tagasi.

Ehkki enne Euroopa maadeavastajate saabumist oli piirkond juba ammu asustatud, omistatakse Suure järvistu esimese eurooplasena avastaja au tavaliselt Prantsuse maadeavastaja Samuel de Champlaini (u 1567–1635) meeskonda kuulunud maakuulajale Étienne Brûlé’ile (u 1592–1632). Kanada riikliku ajaloomuuseumi andmetel jõudis Brûlé Huroni järve äärde arvatavasti umbes 1615. aastal ning uuris pärast seda veel ka Ontario järve.

Suure järvistu järvi ühendavad omavahel mitu jõge ja harujõge. Mackinacki väinad ühendavad Michigani ja Huroni järvi; veevool nende kahe veekogu vahel on nii ühtlane, et neid võiks pidada üheks järveks. Erie’ ja Ontario järvi ühendab Niagara jõgi, millel paikneb ka kuulus Niagara juga. Ontario järve ühendab Saint Lawrence’i lahega Saint Lawrence’i jõgi, mis suubub Atlandi ookeani.

Suure järvistu järvedel on kokku rohkem kui 35 000 saart. Paljud neist on tillukesed ja inimasustuseks kõlbmatud, kõige suurem aga 2766 ruutkilomeetrise pindalaga Manitoulini saar Huroni järvel, mis on üldse planeedi suurim saar üheski siseveekogus.

Valik fakte Suure järvistu iga järve kohta

Erie’ järve nimi on tuletatud irokeesikeelsest sõnast „erielhonan“, mis tähendab „pikksaba“ ja viitab järve piklikule kujule. Erie’ järv on 25 700 ruutkilomeetriga pindalalt neljas Suure järvistu järv, 484 kuupkilomeetriga aga veemahult väikseim.

Huroni järve nimi tuleb piirkonnas elanud uiaendoti (ingl Wyandot) indiaanlaste e huroonide hõimu nimetusest. Huroni järv on Suures järvistus pindala (59 600 ruutkilomeetrit) poolest suuruselt teine, aga tänu arvukatele saartele kõige pikema rannikuga (6157 km).

Michigani järv on tõesti suur veekogu, muu hulgas seetõttu, et odžibvei indiaanlaste keeles (ingl Ojibwa) tähendab selle aluseks olev sõna mishigami „suurt järve“. Suures järvistus on see oma 57 800 ruutkilomeetrise pindalaga siiski alles suuruselt kolmas järv. Vee liikumine Michigani järves on iselaadne — vesi liigub seal aeglaselt mööda ringikujulist trajektoori. Samuti on see ainus Suure järvistu järv, mis asub üleni Ühendriikide piires. Michigani ja Huroni järved on rangelt võttes sama veekogu eri pooled — vähemalt väidavad niimoodi Wisconsini ülikooli uurijad.

Ontario järve nime aluseks on huroonikeelne sõna, mis tähendab „särava vee järve“. Pindala poolest (18 960 ruutkilomeetrit) on see väikseim Suure järvistu järv. Pikkuse ja laiuse poolest Erie’ järvega võrreldav Ontario järv on aga oluliselt sügavam, mahutades umbes neli korda rohkem (1640 kuupkilomeetrit) vett. Erie’ järvest allavoolu paiknev Ontario järv on veekogu, millesse voolab Niagara joast alla langev vesi.

Ülemjärv (ingl Lake Superior) on nii oma 82 100 ruutkilomeetrise pindala kui ka 12 100 kuupkilomeetrise veemahuga Suure järvistu suurim järv, mis kajastub ka veekogu nimes. Algselt panid järvele siiski nime prantslased, kelle emakeeles tähendab lac supérieur “üleval asuvat järve”, mis vihjab asjaolule, et järv asub Huroni järvest põhja pool.