Tselluloositehas Emajõele? Juba praegu on Emajõe ja Peipsi seisund halb

Eesti puidu väärindamine on teretulnud, kuid praeguste pealiskaudsete andmete põhjal tehtud analüüside põhjal on küsitav, kas Emajõgi kannaks välja tehasest tuleva lisareostuse.

Vahendab ERR Novaator

Paistab ka, et riigil pole plaani, kuidas majandada metsa siis, kui Tartumaal on ettevõte, kes on valmis ära ostma kõik Eesti ekspordiks mineva puidu. Tselluloositehase mõjude üle veele ja metsale arutlesid Teaduste Akadeemia seminaril Tartu teadlased.

On igati tervitatav, et Tartu lähistele, Emajõe kaldale plaanitakse tselluloositehast, mis kasutaks puitu efektiivsemalt ning looks seeläbi ka Eesti loodusvaradest valmistatule lisandväärtuse, märkis Eesti maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi vanemteadur Raul Rosenvald. Suuremat tulu oleks oodata ka kohalikele metsaomanikele, sest nõudluse suurenedes peaks kerkima ka puidu hind. Need kaks aspekti paistavad aga paraku olevat ainsad, mis lähevad kokku uue tehase ja siinse säästva metsanduse põhimõtetega.

Tselluloositehase omanikud on avaldanud lootust, et siinsetest kuuskedest valmistatud toodang leiab üha ja üha uusi tarbijaid Aasia turult. Siin joostakse aga ettevõttes peaga vastu seina. "Põhiline viis, kuidas saab kliimamuutusi ohjeldada, on vähendada tarbimist," lausus Rosenvald ja rõhutas, et tehase ärimudelisse on sisse kirjutatud just vastupidine – tarbimise kasv.

Kas tehase nõudlus sunnib Eestit lageraieks?
Loe edasi siit