Lendamise hirmutavad üksikasjad I: selgitab lennundusspets Peep Lauk
Lennundusega käib kaasas muidugi ka igasuguseid hirmujutte. Seda ja järgnevaid samal teemal lugusid ei soovita me lugeda neil, kel niigi lennuhirm põues. Teid suuname tutvuma meie lennuhirmust jagusaamise lugudega. Need kes ei lase end häirida pisut kõhedusttekitavatest teemadest, võivad lahkesti edasi lugeda – sest juttu tuleb sellest, millest lennufirmad meelsamini ei räägi…
LENNUKIT VÕIB TABADA VÄLGUNOOL
Välk võib tabada maju ja autosid ning ei ole lennukidki erandiks. Väljaandes Scientific American avaldasid teadlased statistikat, mille kohaselt iga Ühendriikide reisilennuk saab kerge välgutabamuse vähemalt üks kord aastas.
Lennukid võivad eriti tugevast äikesepilvest läbi sõites ka ise välku esile kutsuda. Õnneks kinnitavad insenerid, et tänapäevased lennukid on välgukindlad. (Viimane välgust põhjustatud lennuõnnetus toimus aastal 1967.)
Mis siis ikkagi juhtub, kui lennuk saab välguga pihta? Ilmselt näete sähvatust ja kuulete müristamist. Eriliste asjaolude kokkulangemisel võite kokku puutuda ka teatud koguse röntgen- ja gammakiirgusega.
PEEP LAUK: Lennukeid, nagu ka autosid, võib tabada välk. Meie laiuskraadidel on selle tõenäosus väiksem (lennuki kohta 1X paari-kolme aasta kohta), seevastu lõunapool, troopilisemates oludes, on tõenäosus palju suurem.
Reisijad elektrilööki ei tunne, sest lennuki metallist kereosa on väga hea elektrijuht võrreldes inimesega. Lisaks on lennuki juhtimisseadmed ja kütusepaagid ühendatud spetsiaalsete juhtmetega, et ära hoida sädemete teke lennuki sees.
Tavaliselt tabab äikeselahendus kere, tiiva või mootori esiserva ja lahkub edasi tiiva või kere tagaosa kaudu. Mõneks hetkeks võib olla häiritud navigatsiooniseadmete – näiteks kompassil põhinevate magnetomeetrite, navigatsiooni ekraani, raadioside jne. – töö.
Loe edasi siit
