Darwini nõutuks jätnud 200-aastane mõistatus on lõpuks lahenduse saanud
Mõnikord on reaalsus väljamõeldistest veidram. Ühekorraga ninasarvikut, pikakaelalist laamat ja londiga tapiiri meenutava Lõuna-Ameerikast leitud olendi säilmed panid kukalt kratsima isegi Charles Darwini. Teadlastel on õnnestunud nüüd järjestada osa looma DNA-st ja välja selgitada liigi päritolu.
"Nad olid tänapäeva standardite järgi veidrad. Võrreldes tänapäeval elavate imetajatega olid peaaegu sama veidrad ka kõik nende võimalikud sugulased. Nii on bioloogid Macrauchenia patachonicat elupuu ühest kohast teise tõstnud juba kümneid aastaid," märkis ERR Novaatorile uurimuse juhtivautor Michael Hofreiter, Potsdami ülikooli adaptiivse genoomika professor.
Seejuures pole endiselt kindel, kas kõik Lõuna-Ameerika põliskabjalised kuuluvad üleüldse samasse rühma või on need kokku juhtunud pelgalt seetõttu, et neid ei sobitunud mitte kuskile mujale. Igal juhul andsid M. patachonica ja Lõuna-Ameerika "mammuti" Toxodoni säilmed loodusliku valiku idee arendamiseks mõtlemisainest 19. sajandil evolutsiooniteooriale vundamenti laduda aidanud loodusteadlasele Charles Darwinile.
Viimastel aastatel on M. patachonica päritolu välja selgitamiseks üritatud kasutada molekulaarseid meetodeid. Vähemalt teoreetiliselt peaks andma DNA kindlamaid vastuseid, kui kontide kuju uurimine. "Kuid paratamatult on kümnete tuhandete aastate vanune pärilikkusaine lagunema juba väiksemateks juppideks. Nende uuesti õiges järjekorras kokkupanemine ilma igasugust juhisteta on veidi raske. Samahästi võiksid leida hunniku pusletükke, mille puhul pole üleüldse kindel, kas kõik pusle kokku panemiseks tarvilikud tükid on üleüldse olemas," nentis Hofreiter.
Loe edasi siit
