Kelle usk on õige? Ajaloomuuseum tähistab 500 aasta möödumist reformatsioonist

Ajaloomuuseumi uus näitus "Kelle usk on õige?" viib külastaja tagasi reformatsiooni algusaega, 16. sajandisse, mil muretseti õndsaks saamise pärast. See oli aeg, mil puhta südametunnistuse omandamiseks ei piisanud indulgentsi ostmisest ning vaieldi, kes või mis on kristliku õpetuse ülim autoriteet ja kelle usk on õigem.

Vastuse küsimusele “Kelle usk on õige?” saab anda iga külastaja ise. Meie näitus keskendub protsessi algusele, mil läks alles vaidluseks ja astuti esimesed sammud usu-uuenduse teel. Luterlik kirik pääses Eestis võimule alles 17. sajandil. Liikumine oli efektiivsem linnades, aga maal jäi veel sajanditeks rahvapärane katoliiklus valitsema. Näituse kontekstis võib öelda, et igaühe usk oli/on õige.

Reformatsiooni on peetud maadeavastuste ja trükikunsti leiutamise kõrval üheks kolmest maailma muutnud sündmuseks. Kuigi võib kahtlustada, et 500 aastat tagasi kui Martin Luther oma teese kiriku uksele naelutades ei aimanud ta ka ise kui mastaapseks see kõik paisub. Reformatsioon ei olnud ainult usuliikumine vaid pikem protsess, mis andis kiriku reformimise kõrval tõuke ilmaliku võimu ja kogu ühiskonna muutmiseks.

Ka kõige usukaugemale inimesele võiks olla paeluv minna tagasi taolise mitmekihilise protsessi alguse juurde, et müütidevabalt teada saada, kuidas ühe inimese poolt alustatud protsess kasvas pea kogu Euroopat haaravaks liikumiseks. Mis tagas sõnumi leviku kiiruse ja kes osutusid kõige altimaks uutele mõtetele? Paralleele võib tõmmata ka tänase päevaga, mil karismaatiline juht ja oskuslik meediavahendite ja ajahetke kasutamine võib soovitud tulemuseni viia.

Kuna reformatsioon algas ennekõike kui usuliikumine, siis on näitusel väljas, mitmeid reformatsiooniaegseid religiooniga seotud esemeid alates Eesti Kunstimuuseumi Niguliste kogus olevatest 16. sajandi kirikupinkide otsalaudadest, omaaegsest ristimisvaagnast etc. Oluline osa esemeid - roosikrants, medaljonid, ehisnaastud - räägivad läbi oma sümboolika püüdlusest õndsaks saamise poolt.

Näitusel on esindatud ka vastaspool. Tallinna arheoloogilises materjalis on üks imeline kahli kate, mis kannab allegoorilist sõnumit kataoliku usu kohta. Seda Tallinna ülikooli arheoloogiakogus olevat eset on näitusekülastajal võimalik oma silmaga näha. Samuti on näitusel esemeid, mis räägivad maarahva tavast käia veel sajand hiljem katoliku kabeli kohtadel ohverdamas.

Näitus pakub ka tegutsemisvõimalusi. Igaüks saab proovida puslet kokku panna, lendlehti trükkida või 16. sajandi alguse spikri abil pähe õppida surmapatte. Näha saab ka mitmesugust kirikuvara: korjanduskassat, Niguliste kirikupinkide otsalaudu ja mitmeid teisi kristliku sümboolikaga seotud esemeid, arheoloogilisi leide Pirita kloostrist, raamatuid ja dokumente 16. sajandist. Näitusega kaasnevad haridusprogrammid ja teemaõhtud.

Näitus „Kelle usk on õige?“ on avatud 21. juunist 2017 kuni 13. maini 2018, Suurgildi hoones.