"Kui nägin krematooriumi ees Harley Davidsonidega sõitvaid mustas nahas ja ogadega kaetud kingadega tüüpe, kes olid oma keha kõik õõnsused metalli täis toppinud, kuid nutsid minu nõo pärast oma silmi peast välja, mõjutas see mind tugevalt. See oli väga liigutav. Nad võisid olla väliselt sedavõrd tugevad ja karmid, kuid tegelikult nad olid sisemiselt hellad. See oli hetk, kus tundsin, et Gunnari nimi tuleb kosmosesse saada," meenutas Amara Graps, Gunnar Grapsi onutütar ja USA planeediteaduste instituudi vanemteadur.

Kolm on kohtu seadus

Mõtte teoks tegemine ei kulgenud sedavõrd ladusalt. "Esimene idee oli panna osa tema tuhast kosmosesondi Dawn pardale, mille kallal 2004. aastal Itaalias töötasin. Praegu uurib NASA sellega kääbusplaneeti Ceres," sõnas planeediteadlane. Urn pitseeriti krematooriumis aga vahaga. Plaan läks vett vedama ja mõtlema tuli hakata sümbolistlikumalt.

Siinkohal tulid appi Amara Grapsi karjäärivalikud. Planeediteadlane avastas 1982. aastal oma kolledžitee alguses NASA reaktiivliikumise labori astronoomi Eleanor Heliniga Maa-lähedase asteroidi.
Loe edasi siit

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena