Maailma kivisöetoodang kukkus mullu rekordiliselt

BP iga-aastane ülevaade maailma energeetikatrendidest ütleb, et söetoodang langes 213 miljoni toe võrra. Toe on energeetikas kasutatav mõõtühik ja 213 miljonit toed on võrdne 6,2 protsendiga kogu Maal leiduvast kivisöest.

Toe (ingl k tonne of oil equivalent) on võrdne ühe tonni keskmise kalorsusega toornafta põletamisel eralduva energia kogusega ehk 42 GJga. Langus kivisöetoodangus oli kõige suurem USA-s ja Hiinas - esimeses riigis langes see 8,8 protsendi võrra ja Hiinas, kus üsna agressiivselt taastuvenergiat juurutatakse, oli langus 1,6-protsendiline. Suurbritannias suudeti kivisöe kasutust langetada lausa 52,5 protsendi võrra, mis tähendab, et seal oli kivisöe kasutus BP registreeritud ajaloo madalaim.

Bloomberg kirjutab BP raporti vahendades, et isegi, kui uued kivisöekaevandused avatakse, on nende toodang mõeldud pigem nišiturgudele nagu metallurgiatööstus, mitte energia tootmiseks. BP peaökonomist Spencer Dale ütleb, et kuigi ilmselt näeme tulevikuski söeturul mõningaid langusi ja tõuse, annab viimaste aastate jooksul toimunud suurem pilt siiski märku sellest, et trend on oluliselt muutunud.

Üheks peamiseks teguriks muutunud olukorra juures on Dale`i sõnul Hiina. Sealne valitsus tõmbas mullu kriipsu peale mitmetele kivisöel põhinevatele energeetikaprojektidele kokku 12,4 gigavati väärtuses. Peapõhjus on selles, et linnades nagu Beijing (Peking) ja Baoding on õhk paksult sudune. Otsuse mõju oli dramaatiline - söetootmine kukkus, hinnad tõusid ja kui maailmaturg Hiinale reageeris, tekkis doominoefekt.

Taastuvenergia mahud (välja arvatud hüdroenergia) tõusid ülemaailmselt 14,4% võrra.