RAHA LUGU: Rootsi ja Vene impeeriumid tellisid Narva lahingu võidumedalid samalt medaljöörilt!
Eesti maale ja rahvale suuri kannatusi toonud Põhjasõda algas 1700. aastal. Samal sügisel piirasid Vene väed tsaar Peeter I juhtimisel sisse Narva. Linnale saabus appi Rootsi kuningas Karl XII oma armeega. Novembri lõpus põrkasid väed Narva all kokku. Tihedas lörtsises lumesajus toimunud lahingus saavutasid rootslased ülekaaluka vaenlase üle hiilgava võidu, mis pani aluse Karl XII väejuhikuulsusele.
Teade Narva lahingust kandus kiiresti üle kogu Euroopa. Sellele aitasid kaasa niihästi arvukad gravüürid kui ka medalid, mida sel puhul valmistati ja levitati. Ühe neist kujundas ja vermis ka Augsburgi kuuulus medaljöör Philipp Heinrich Müller. Selle esiküljel näeme barokselt lopsaka parukaga ehitud kuninga portreebüsti.
Tagakülg on ajastuomaselt sümbolirikas. Peamise motiivina leiame siin langenud Vene sõdalastel ja nende relvadel lesiva võidujumalanna Victoria, kes paremas käes hoiab Karlile mõeldud võidupärga, vasakus rahu tõotavat palmioksa. Tagaplaanile on kunstnik paigutanud Matthäus Meriani tuntud tuleliini. Ladinakeelne pealiskiri tõdeb: „Hea asi sai lõpuks võidu (poolkaares ülal), kui venelased aastal 1700 põgenema löödi ja Narva vabastati (lõikejoone all).“ Nii esi- kui ka tagaküljelt leiame kujundaja initsiaalid P. H. M. Medali servale on vermitud veel üks ladinakeelne sentents A DOMINO FACTVM EST ISTVD, ET EST MIRABILE IN OCVLIS NOSTRIS, mis pärineb lauluraamatust (psalm 118, värss 23): Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis. Medal kaalub 27,87 g.
Ent ajalugu pöördub. 1704. aastal vallutasid Peeter I väed ikkagi Narva ning 1713-1714 kujundas seesama Philipp Heinrich Müller nüüd juba Peterburi tellimusel Vene võitudele pühendatud medalite sarja. Nende hulka kuulus koguni kaks Narva vallutamist tähistavat erineva tagaküljega medalit.d gravüürilt maha joonistatud Narva ja Ivangorodi vaate, mida täiendab linna piiranud Vene suurtükki
Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!