Appi! DARPA robot õppis lennukit maa peale tooma

Robot sai Boeing 737 lennukisimulaatoris edukalt hakkama lennuki maandamise ülesandega — ja ta tegi seda ühe käega (õigemini manipulaatoriga)!

Robot, mille projekteeris ja mida juhib ettevõte Aurora Flight Science, on osa USA kaitsetehnika arendusameti DARPA automaatpiloodi-programmist ALIAS (ingl Aircrew Labor In-Cockpit Automation System). Lennukiga maandumine oli üks jadast lennumanöövritest, mille süsteem viis läbi olemasolevatesse lennukitesse kiiresti ja odavalt paigaldatava automaat-kaaspiloodi arendamise programmi raames.

Pealiskaudsel vaatlusel võib simulaatori juhtkange ja -lüliteid liigutav koledavõitu manipulaator paista kehv aseaine inimpiloodile. Tegelikkus on aga teistsugune — ALIAS on väga nutikas süsteem, praktiline lahendus nüüdisaegsete lennumasinate keerukuse lakkamatu kasvamise tõsisele probleemile. Pilootidel on väga raske ilma põhjaliku väljaõppe ja harjutamiseta korrektselt juhtida võõrast lennukit, ning taolise lennuki haldamine võib tähelepanu äärmuslikult hajutada — eriti olukorras, kus tähtsaid otsuseid tuleb vastu võtta viivitamatult.

Automatiseeritud lennukijuhtimissüsteemid võivad neid probleeme leevendada, funktsioneerides nii parda-instruktori kui ka piloodi abina, kuid senised insenertehnilised lahendused nõuavad nende rakendamiseks kas lennumasina nullist ümberprojekteerimist või kauakestvaid, kulukaid ümberehitustöid, mida igale eri mudelile ja selle modifikatsioonile tuleks eraldi kohandada.

ALIAS-t arendatakse just selliste piirangute vältimiseks. Süsteem kujutab endast lennuelektroonika- ja mehaanikariistade komplekti, mida saab kiiresti ja odavalt paigaldada laiale valikule nii püsitiib-õhukitele (tavalennukitele) kui ka rootor-lennumasinatele (kopteritele ja kopterlennukitele) Cessnast B-52-ni. Pärast lennumasinaga ühendamist analüüsib süsteem seda ja „omandab“ piloodi abi tööülesannete täitmiseks vajalikud oskused.

Lisaks robo-manipulaatorile hõlmab ALIAS põhjalikku tahveljuhitavat kasutajaliidest, kõnetuvastusprogrammi ja masinõppe-suutlikkust. Alternatiivsed versioonid samast süsteemist, mille juurde manipulaator ei kuulu, abistavad pilooti, hoides silma peal lennuki juhtimis- jm seadmete heakorral ning lennu kulgemisel.

ALIAS-e arendajate kaugem eesmärk on töötada välja selline süsteem, mis suudab endale konkreetse lennuki juhtimise üksikasjad ühe kuu vältel selgeks teha ja võtta üle arvestatava hulga piloodi ülesandeid, võimaldades inimpilootidel keskenduda kõrgema taseme otsuste vastuvõtmisele ja hädaolukorras tähelepanu säilitamisele. Nendele plussidel lisandub haldamiskulutuste vähenemine tänu väiksematele meeskondadele.

ALIAS-e virtuaalne katselend viidi läbi USA transpordiministeeriumi Massachusettsi osariigis Cambridge’is tegutsevas John A. Volpe’i nimelises riiklikus transpordisüsteemide keskuses Boeingi mudeli 737-800NG tööd matkival simulaatoril. Seni on ALIAS-e lennukijuhtimissuutlikkust demonstreeritud sellistel mudelitel nagu Cessna 208 Caravan, UH-1 Iroquois, DHC-2 Beaver ning kahe mootoriga propellerlennuk Diamond DA42. Viimasega läbi viidud simuleeritud maandumise juures 915 meetri kõrguselt sooritas süsteem ka reaalajas mitmeid kokpiti-protseduure.