Tänavusest on teada ka plaanid, et võimalike Hyperloop-ühenduste seas on kaalutud Tallinna ja Helsingi vahelist kiirteed (vaata linke uudiseteksti lõpus).

Selle üks trumpe on tee lühidus: kõigest 90 kilomeetrine tee on Hyperloopi katsetamiseks meeldivalt lühike luua. Enamik seni väljapakutud ühendusi on pigem kordades pikemad.

Esimese kommertskasutuseks mõeldud Hyperloop-raja valmistamiseks loodud ettevõte Hyperloop One korraldas ka avalikke mõttetalguid, et milliste linnade vahel selline ulmeline ühistransport kõige mõistlikum oleks.

USA-s on kaalumisel 11 eri marsruuti, mõni suhteliselt lühike (Bostoni ja Providence'i vaheline, 103 km), mõni palju pikem (Cheyenne-Houston, 1854 km, autoga kuluks 17 tundi, Hyperloopi teel 105 minutit).

Nüüd on selgunud ka 9 varianti Euroopa jaoks, mis on nii tehniliselt kui ka majanduslikult mõistlikud.

Meite ja soomlaste vaheline tee oleks Euroopas väljapakututest lühim, aga mitte ainuke, mis üle mere kulgeb:

* Tallinn-Helsingi: 90 km (üle mere)

* Poola: 415 km

* Holland: 428 km

* Korsika-Sardiinia: 451 km (üle mere)

* Ühendkuningriigi põhjakaar: 545 km

* Hispaania-Maroko: 629 km (üle mere)

* Ühendkuningriigi põhja- ja lõunaosa vahel: 666 km

* Šotimaa-Wales: 1060 km

* Saksamaa: 1991 km

See ei tähenda loomulikult, et peagi ehitamine algab, vaid Hyperloop peab Tallinna ja Helsingi vahelist teed põhimõtteliselt mõistlikuks variandiks.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena