Muutused aastaks 1970: F1 sarja autoks loeti nüüdsest need, mille mootori mahuks oli kas 1500 cm2 kompressoriga või 3000 cm2 vabalt hingaval mootoril, auto minimaalseks kaaluks 530 kg. Juurutati uut tüüpi turvalised kütuseelemendi paagid (safety bladder fuel cell tanks), mis avariis terveks jääks. Karmistati nõudeid ringradade turvalisusele, pealtvaatajad tuli hoida vähemalt kolm meetrit kaugemal turvapiiretest raja ääres. Ka boksiraja ja ringraja vahele tuli ehitada kõrgendatud barjäär.

Maailmameistrina astus hooajale vastu Jackie Stewart, kes nüüd juba Tyrrell Racing Organisationi värvides sõitis esmalt March-Fordi, hiljem Tyrrell-Fordi roolis. Ken Tyrrell tõi omanimelise masina esmakordselt rajale 11. etapiks. Prantslaste meeskond Equipe Matra Elf jätkas sõite, kuid eelmise aasta võidulaine, mis tuli just Tyrrelli juhtimisel, oli lõppenud.

1. etapp Lõuna-Aafrika GP

Esireast startisid kõrvuti Stewart, teine Marchi-sõitja Chris Amon ja omanimelisel masinal Jack Brabham. Amon langes küll välja, kuid Uus-Meremaa au kaitses 1967. aasta maailmameister Denny Hulme. Kolmekordne maailmameister Brabham tõi aga võidu Austraaliale.

Eelmise aasta rängast avariist toibuv Graham Hill vedas end punktile, aga jalavigastuse tõttu polnud võimeline isegi omal jõul autost väljuma.

  • 1 Jack Brabham AUS Brabham-Ford 9
    2 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 6
    3 Jackie Stewart GBR March-Ford 4
    4 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra 3
    5 John Miles GBR Lotus-Ford 2
    6 Graham Hill GBR Lotus-Ford 1

2. etapp Hispaania GP

Brabham, Hulme ja Stewart olid jälle parimatel kohtadel stardis kui Jarama rajale mindi, kuid neist kolmest vaid Stewart finišeeris, seda võitjana Bruce McLareni ja kolmeaastase F1-karjääri jooksul üldse esimest korda finišisse jõudnud Mario Andretti ees. Kuid aasta varem oli Andretti võitnud Indianapolise 500-miili sõidu, ehk alahinnata teda ei tasunud.

Finišeeris vaid viis meest, ehk kuuendal kohal raja äärde jäänud John Surtees punkte ei saanud. Stewart tõusis sarja liidriks.

  • 1 Jackie Stewart GBR March-Ford 9
    2 Bruce McLaren NZL McLaren-Ford 6
    3 Mario Andretti USA March-Ford 4
    4 Graham Hill GBR Lotus-Ford 3
    5 Johnny Servoz-Gavin FRA March-Ford 2
    (6) John Surtees GBR McLaren-Ford 0

3. etapp Monaco GP

Kuulsale linnarajale startisid esireast (seal starditi juba aastaid kahe-, teistel radadel veel kolmekaupa esireast) Stewart ja Amon, teise rea Hulme ja Brabhami ees, kuid Lotusel sõitev austerlane Jochen Rindt üllatas kõiki võiduga Brabhami ees. Matra võis veel pidutseda Pescarolo poodiumikohaga.

  • 1 Jochen Rindt AUT Lotus-Ford 9
    2 Jack Brabham AUS Brabham-Ford 6
    3 Henri Pescarolo FRA Matra 4
    4 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 3
    5 Graham Hill GBR Lotus-Ford 2
    6 Pedro Rodríguez MEX BRM 1

4. etapp Belgia GP

Mai lõpus oli Silverstone'is surma saanud vormelisõitja Martin Brain, kes küll MM-sarjas ei sõitnud, aga läheb siiski F1-autodel hukkunute kirja.

Juunis jõudis sari Spa-Francorchamspi rajale, ning parimatest ruutudest startisid seekord Stewart, Rindt ja Amon. Võit hoopis mehhiklasele Pedro Rodríguezile BRM-il. Tegemist oli üldse viimase võiduga rehvitootjale Dunlop.

Brabhamil koos 15, Stewartil 13, Rodríguezil 10 punkti.

  • 1 Pedro Rodríguez MEX BRM 9
    2 Chris Amon NZL March-Ford 6
    3 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra 4
    4 Ignazio Giunti ITA Ferrari 3
    5 Rolf Stommelen GER Brabham-Ford 2
    6 Henri Pescarolo FRA Matra 1

5. etapp Hollandi GP

Zandvoorti rajal peetud etapp pani leinama jälle britid, kuna Piers Courage, kes sõitis autoga De Tomaso-Ford, sai rajalt välja lennates rehviga vastu pead, löök murdis ta kaela ja rebis ka kiivri peast. Mees hukkus kohe, auto lahvatas leekidesse. Aasta varem oli Courage ka kahel korral poodiumile pääsenud.

Muidu kulges sõit üllatusteta, kuna parimatest ruutudest startinud Rindt, Stewart ja Ickx lõpetasid ka esikolmikus.

Nüüd oli Stewartil koos 19, Rindtil 18, Brabhamil 15 punkti. Konstruktoritest juhtis March.

  • 1 Jochen Rindt AUT Lotus-Ford 9
    2 Jackie Stewart GBR March-Ford 6
    3 Jacky Ickx BEL Ferrari 4
    4 Clay Regazzoni SUI Ferrari 3
    5 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra 2
    6 John Surtees GBR McLaren-Ford 1

6. etapp Prantsuse GP

Charade'i rajale läks parimast ruudust Jackie Ickx Ferraril, kuid ei finišeerinud, kuuendast ruudust startinud Rindt oli mitte enam nii üllatuslik võitja.

Nüüd tõusis ka Rindt MM-sarja liidriks 27 punktiga, teisel-kolmandal kohal Stewart ja Brabham kumbki 19 punktiga. Ka Lotus tõusis konstruktorite sarja liidriks.

  • 1 Jochen Rindt AUT Lotus-Ford 9
    2 Chris Amon NZL March-Ford 6
    3 Jack Brabham AUS Brabham-Ford 4
    4 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 3
    5 Henri Pescarolo FRA Matra 2
    6 Dan Gurney USA McLaren-Ford 1

7. etapp Briti GP

Brands Hatchi rajale startis Rindt esiruudust, aga Brabham juhtis enamiku etapist, enne kui Rindt lõpus mööda pääses. Rindt ka diskvalifitseeriti esialgu, kuid hiljem loeti võit siiski kehtivaks. Nii Rindti kui ka Lotuse liidrikoht kinnistus veelgi.

Tulevane maailmameister Emerson Fittipaldi sai oma debüütetapil kaheksanda koha.

  • 1 Jochen Rindt AUT Lotus-Ford 9
    2 Jack Brabham AUS Brabham-Ford 6
    3 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 4
    4 Clay Regazzoni SUI Ferrari 3
    5 Chris Amon NZL March-Ford 2
    6 Graham Hill GBR Lotus-Ford 1

8. etapp Saksa GP

Sõitjad olid häälekalt protestinud Nürburgringi ohtlikkuse vastu, seega tuli etapp Hockenheimringile üle viia. Esireast startisid kahekaupa Ickx ja Rindt, teisest šveitslased Siffert ja Regazzoni. Võitja jälle Rindt, kellel koos juba 45 punkti, Brabhami 25 ja Hulme 20 ees. Brasiillane esimest korda ajaloos punktidel.

  • 1 Jochen Rindt AUT Lotus-Ford 9
    2 Jacky Ickx BEL Ferrari 6
    3 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 4
    4 Emerson Fittipaldi BRA Lotus-Ford 3
    5 Rolf Stommelen GER Brabham-Ford 2
    6 Henri Pescarolo FRA Matra 1

9. etapp Austria GP

Esimest korda sõideti Österreichringil Spielbergis, Austrias. Kodurajal parimast ruudust startinud Rindt jäi paraku kohe raja äärde, ja kaksikvõidu võtsid tema kõrvalt ja tagant startinud Ferrarid. Uus auto Ferrari 312B aitas Itaalia tiimi jälle võitudelainele. Ickxile oli see elu neljas etapivõit, Regazzoni parimad sõidud olid veel ees. MM-sarja esikolmik püsis endine.

  • 1 Jacky Ickx BEL Ferrari 9
    2 Clay Regazzoni SUI Ferrari 6
    3 Rolf Stommelen GER Brabham-Ford 4
    4 Pedro Rodríguez MEX BRM 3
    5 Jackie Oliver GBR BRM 2
    6 Jean-Pierre Beltoise FRA 1

10. etapp Itaalia GP

Ja siis tuli see õnnetu Monza rada. Üheksa aastat varem oli tiitlijahil hukkunud seal Wolfgang Berghe von Trips, nüüd sai surma MM-sarja juhtiv Jochen Rindt. Mitu meeskonda oli autode tagatiivad maha kruvinud, kuna Ferrari eeskujul arvati, et nii saab sirgel suuremaid kiirusi kätte.

Kvalifikatsioonis paiskus aga Rindt rajalt välja ja hukkus, nähtavasti turvavööst välja libisedes saadud kõrivigastuse tõttu, olgugi, et põhjuseks loeti raja puudused. Tema kontole jäi kokku kuus etapivõitu, aga ta püsis MM-sarja liidrina ka pärast hukkumist.

Hoiatus, see video näitab surma:

Lotus tõmbas ka Hilli, Fittipaldi ja John Milesi seejärel sõidust välja. Startisid parimatelt kohtadelt Ickx ja Rodríguez, elu esimese etapivõidu võttis aga Regazzoni. Nüüd oli Brabhamil ja Stewartil võrdselt 25 punkti Rindti 45 vastu.

  • 1 Clay Regazzoni SUI Ferrari 9
    2 Jackie Stewart GBR March-Ford 6
    3 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra 4
    4 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 3
    5 Rolf Stommelen GER Brabham-Ford 2
    6 François Cevert FRA March-Ford 1

11. etapp Kanada GP

Mont-Tremblanti rajal nähti esimest korda Tyrrell-Fordi masinat Jackie Stewarti istumise all, mis võimaldas tal ka võtta parima stardikoha Ferrari-meeste Ickxi ja Regazzoni ees. Kuid Tyrrelli auto esimene sõit lõppes katkestamisega. Ferraridele jälle kaksikvõit, huvitav on aga see, et omanimelise masinaga viiendat etappi sõitnud John Surtees tuli lõpuks punktidele.

Rindtil 45 punkti, Ickxil 28, Regazzonil 27, Stewartil, Brabhamil mõlemal 25 punkti. 18 punkti veel võimalik võtta.

  • 1 Jacky Ickx BEL Ferrari 9
    2 Clay Regazzoni SUI Ferrari 6
    3 Chris Amon NZL March-Ford 4
    4 Pedro Rodríguez MEX BRM 3
    5 John Surtees GBR Surtees-Ford 2
    6 Peter Gethin GBR McLaren-Ford 1

12. etapp USA GP

Watkins Gleni rajale minne oli seega võimalus Rindti üldvõitu ohustada vaid Ickxil. Ta ka võttis parima stardikoha Stewarti, Fittipaldi ja Rodríguezi ees, kuid leppis finišis neljanda kohaga.

Rindt tuli pärast surma maailmameistriks, Fittipaldi elu esimene etapivõit tagas konstruktorite karika Lotusele. Reine Wisell oli esimene rootslane, kes kunagi poodiumile pääsenud. Üldse üsna harjumatu esikuuik:

  • 1 Emerson Fittipaldi BRA Lotus-Ford 9
    2 Pedro Rodríguez MEX BRM 6
    3 Reine Wisell SWE Lotus-Ford 4
    4 Jacky Ickx BEL Ferrari 3
    5 Chris Amon NZL March-Ford 2
    6 Derek Bell GBR Surtees-Ford 1

13. etapp Mehhiko GP

Kurvale hooajale tõmmati joon alla Magdalena Mixhuca rajal, kuhu esireast startisid Regazzoni ja Stewart, teisest Ickx ja Brabham. Võidu sai lõpuks Ickx, aga MM-tiitlini see enam ei aidanud. Teist aastat järjest jäi belglane MM-sarjas hõbedale, kuigi see teda ei lohuta, sest maailmameistriks ta ju lõpuks ei saanudki.

  • 1 Jacky Ickx BEL Ferrari 9
    2 Clay Regazzoni SUI Ferrari 6
    3 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 4
    4 Chris Amon NZL March-Ford 3
    5 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra 2
    6 Pedro Rodriguez MEX BRM 1

F1 maailmameistrivõistluste esikaheksa 1970:

  • 1 Jochen Rindt Lotus 45
  • 2 Jacky Ickx Ferrari 40
  • 3 Clay Regazzoni Ferrari 33
  • 4 Denis Hulme McLaren 27
  • 5 Jack Brabham Brabham 25
  • 6 Jackie Stewart March 25
  • 7 Pedro Rodríguez B.R.M. 23
  • 8 Chris Amon March 23

Esimest ja seni viimast korda on tulnud MM-tiitel anda mehele, kes hukkus enne hooaja lõppu. Kuid ühtlasi avanes järgmiseks aastaks koht sarja Rindti kaasmaalasele Niki Laudale. Ja sellest algas palju kuulsusrikkam lugu.

Konstruktorite karikas 1970:

  • 1 Lotus 59
  • 2 Ferrari 52
  • 3 March 48
  • 4 Brabham 35
  • 5 McLaren 35
  • 6 Matra 23
  • 7 B.R.M. 23
  • 8 Surtees 3

Lotuse esikoht ei olnud üllatav, samas peab nentima, et oma esimesel hooajal oli Surtees edukamgi meeskond kui Tyrrell, mis järgmisel aastal suurtegusid hakkas tegema.

Märgiks kõrval ka selle, et F2-autode Euroopa meistriks tuli 1970 Clay Regazzoni, autol Tecno-Ford Cosworth, edestades Derek Belli ja Emerson Fittipaldit.

Indianapolise 500 miili sõidu ja ka USA rahvusliku vormelisarja võitis aga Al Unser autoga Colt-Ford. F1 meestest nähti Indy 500 stardis ka Andrettid, Gurneyd ja Jack Brabhamit. Aga F1 nõuetele sealsed autod ei vastanud.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena