Stratolaunch - see on nüüd tõesti maailma kõige suurem lennuk

Ajal, mil maailm ikka veel ootab, millal Richard Bransoni lubatud turismilennud kosmose piirile või Elon Muski lubatud süvakosmoselennud pihta hakkavad, ehitas Burt Rutan maailma kõige laiema lennuki. Ja pakub kandvat tiiba Muski ja Bransoni konkurentidele.

WhiteKnight oli esimene seda tüüpi kandelennuk, mida Burt Rutani rajatud firma Scaled Composites töötas välja Boeingu kosmoselennuki X-37 katsetusteks (2005-2006), kuigi juba 2003-2004 jõuti lennukit kasutada Richard Bransoni kosmoselennuki SpaceShipOne õhku tõstmiseks. X-37 jõudis kosmosesse 2010. aastal siiski kanderaketi abil, aga SpaceShipOne kerkis kosmose piirist kõrgemale nimelt selle kandelennuki tiiva alt startides aastal 2004.

Bransoni tellimusel on edaspidi töötatud välja suborbitaallennukit SpaceShipTwo, ühes kandelennukiga WhiteKnightTwo. Neid toodab Bransoni The Spaceship Company aga Burt Rutanilt ja Microsofti kaasasutajalt Paul Allenilt ostetud litsentsi abil, viimased tegelevad samal ajal konkureeriva superlennuki testimisega, mis äsja angaarist nähtavale toodi.

Niisiis, Scaled Composites Stratolaunch on nüüd maailma suurim lennuk, kerepikkusega 73 m, tiibade ulatusega 117 meetrit, kaaluga 589 670 kg, mis suudab ka kanda 230 tonni kaaluvat lasti, ideaalis just mõnd järgmise põlvkonna kosmoselennukit. Seniseks nimeks on projektil olnud Mudel 351, hüüdnimega Roc.

Rutani rajatud Scaled Composites kuulub praegu Northrop Grummani alla, uut superlennukit on ehitatud koostöös Paul Allenile kuuluva firmaga Vulcan Aerospace. Ja Rutani (73) käe alt tulnud lennukite nimekiri on juba päris pikk, alustades aastast 1972.

Võrdluseks "Burani-kandja" An-225, mis kandis omal ajal nõukogude kosmoselennukit küll seljas, on kerepikkusega 84 meetrit, tiivaulatusega 88,4 meetrit, suutes kanda kuni 250 tonni kaaluvat lisakoormat. Mõned Boeingud ja Airbusid võistlevad Stratolaunchiga lennuki kerepikkuses (70 meetri peale), aga mitte ükski tiibade siruulatuses.

Stratolaunchil on kaks keret, ühendatud kandva tiiva alla, maapinnal kannab lennukit koguni 28 ratast. Selleks et õhku tõsta, vajab lennuk ligemale 3700-meetrist hoovõturada. Kosmoselaeva, mida see kandelennuk ligemale 11 km kõrguselt teele saadaks, pole veel lõplikult välja valitud, esialgu hakatakse teste tegema Orbital ATK toodetud kanderakettidega Pegasus XL.

Stratolaunch-lennukit on välja töötatud aastast 2010, Paul Allen on olnud aga Rutani projektide rahastajaks hiljemalt SpaceShipOne päevist alates. Stratolaunch-lennuki ehitamisega tegeleb ligemale 300 töölist. Jõudu annab lennukile kuus Pratt & Whitney PW4056 mootorit, igaüks 250 kilonjuutonilise jõuga, mis võetud maha Boeing 747-400 lennukitelt.

Algselt pidi Stratolaunch kandma hoopis SpaceX'i mitmeastmelist raketti, kuid konkurents läks turul liiga teravaks ja alates 2012. aastast on eelistatud koostööd jätkata David W. Thompsoni rajatud firmaga Orbital ATK. Orbital toimetab ka praegu varustuslaevaga Cygnus asju rahvusvahelisse kosmosejaama, olgugi, et üks Antares-rakettidest 2014. aastal hävines.

Pegasus XL on enam kui 23 tonni kaaluv kosmoserakett, mis saadetakse teele õhus oleva kandelennuki alt, see võib kanda Cygnust, aga ka väiksemat kosmoselennukit.