Eesti, Läti ja Leedu kiri, mis paljastas Molotovi-Ribbentropi pakti

1979. aasta suvel levis põranda all Balti apell, mis viis lõpuks Balti okupatsiooni tunnustamiseni.

Päevapealt kümme aastat enne Balti ketti ja kaheksa aastat enne Hirvepargi esimest miitingut kuulis läänemaailm, et Molotovi-Ribbentropi paktiga likvideeriti jõuga kolme Balti riigi iseseisvus ja see ebaõiglus vajab heastamist. Eesti Nõukogude meedia aga vaikis nagu haud.

Kiri, millele väliseestlased andsid nimeks Balti apell, lätlased Baltijas harta ja leedulased 45 baltlase memorandum, kannab allkirju 23. augustist 1979. Kaks päeva hiljem vahendas seda oma lugejatele New York Times ja ka suurem osa muust rahvusvahelisest meediast.

Moskvast sai avaldus kaasa 11 Moskva Helsingi grupiga seotud isiku toetuse, eesotsas akadeemik Andrei Sahharovi ja tema abikaasa Jelena Bonneriga. Väliseestlaselt Mari-Ann Rikkenilt (Kelam) jõudis läkitus otse USA presidendi Ronald Reagani kätte. Just Balti apelli alusel mõistis Euroopa Parlament 1983. aasta 13. jaanuaril hukka NSV Liidu Balti riikide okupeerimise.