Pihustatav puuteplaat? Kuidas muuta iga tasane pind puutetundlikuks
Pennsylvania osariigis Pittsburghis tegutseva Carnegie Melloni ülikooli leiutajate välja töötatud uus tehnika nimetusega Elektrick vajab toimimiseks elektroode, mis kantakse veidigi juhtivast materjalist valmistatud või sellega kaetud pinnale. Ehkki tulemus pole sama täpne kui nüüdis-nutitelefonide puuteplaadid, võimaldab see siiski funktsioonide lihtsakoelist juhtimist, nt liugurite liigutamist ja nuppudele vajutamist, kinnitavad uurijad LiveScience vahendusel.
„See tehnoloogia on väga sarnane puuteekraanide tööpõhimõttele,“ selgitas Carnegie Melloni ülikooli inimese ja raalide vahelise suhtluse instituudi HCII (ingl Human-Computer Interaction Institute) doktorand Yang Zhang. „Kui kasutaja sõrmed puudutavad elektrivälja, maandatakse väike osa voolust. Voolu maandamispunkti asukoha määramine võimaldabki tuvastada, millist puutepinna piirkonda kasutaja katsus.“
Sellist tehnikat nimetatakse elektrivälja-tomograafiaks; selle rakendamine puutepunkti tuvastamiseks eeldab elektroodide maatriksi kasutamist.
Nutitelefonide puutekuvareid toodetakse kallitest materjalidest ning nende valmistamine nõuab kulukaid ja keerulisi tehnilisi lahendusi. Seetõttu on suurte või ebaregulaarse kujuga pindade puutetundlikustamine mitmeti raskendatud. Suuremate objektide varustamiseks puutetundlikkusfunktsiooniga leidub küll võimalusi, kuid need rajanevad reeglina liikumise tuvastamisel kaameratega. Taolistel tehnikatel on mitu olulist piirangut.
„Tavalise, absoluutselt mittejuhtiva plastpinna peal see ei toimiks,“ möönab Zhang. „Küll aga saame kasutada mitmesuguseid süsinikusisaldusega materjale — materjale, mille sees leidub süsiniku-osakesi, mis muudavad need kergelt voolujuhtivateks.“
Kergelt elektrit juhtivat kihti on Zhangi osutusel võimalik pihustada suvalise kujuga, muidu elektrit mitte juhtivate objektide pinnale. See võimaldab inseneridel muuta puutetundlikuks olemasolevaid mööbliesemeid, lisada puutetundlikkusfunktsiooni näiteks autoroolile või telefoni korpusele, või süüdata siseruumides tulesid õiges punktis lihtsalt seinale koputades.
Uurijad esitlesid uudset tehnikat maikuus rahvusvahelise raalindusühenduse ACM (ingl Association for Computing Machinery) USA-s Colorado osariigis Denveris toimunud konverentsil ACM Conference on Human Factors in Computing Systems, mille keskmes on inimtegurid raalsüsteemides.
