Rong, mille katusel ei reisi: India paneb sõitma "poolkiirrongid" kiirusega kuni 200 km/h
Nüüd on India aga otsustanud Delhi-Chandigarhi liinil (245 km) sõitma panna "poolkiirrongid" (semi-high speed trains) kiirusega 200 km/h, kuigi tegemist on ühe maailma kõige tihedamalt kasutusel oleva raudteega, mida läbib sada rongi päevas ja ligemale 40 miljonit reisijat aastas, vahendab Railway Gazette.
Eelnes põhjalik analüüs, millesse oli kaasatud ka Prantsuse raudteeettevõte SNCF, koos tütarfirmaga Systra, kaaludes kolme varianti. Kas:
- 160 km/h, eeldades minimaalset investeeringut
- 180 km/h, sõiduajaga kaks tundi
- 200 km/h, kasutades modernseid elektrironge
SNCF tervitas India otsust kiireima variandi kasuks, on ka selge, et selle liini ehitamisest nad kõrvale jääda ei kavatse.
Prantsusmaal sõidavad TGV-rongid, tippkiirusega kuni 320 km/h. Hiinas arvestatakse juba kiirustega kuni 500 km/h. Ja just Hiinast ei saa teine miljardiriik India oma ambitsioonides põhimõtteliselt maha jääda.
- Võib oletada, et ka Rail Baltic (reisirongidele 240 km/h, kaubarongidele 120 km/h) peab tulevikus leppima tiitliga "poolkiirraudtee."
Indias hukkub raudteedel keskmiselt 15 000 inimest aastas, 2014. aastal lausa ligi 28 000, ehk komme aeglaste rongidega jänest sõita, mis küll liigse rahvarohkuse ja vaesuse juures paratamatu, on tõeliselt eluohtlik. Levinuim hukkumise põhjus on rongilt kukkumine, järgmisel kohal on kokkupõrge raudtee ääres asuvate postidega.
Vanim rong, mis Indias endiselt liigub, on valminud juba aastal 1855, ehk kõik ajastud on seal ära nähtud ja kõik nad kuhjuvad kokku. India raudteel töötab kokku 1,4 miljonit inimest. Reisijate hulk (8,1 miljardit aastas) on aga pigem hinnaguline, sest väljapoole ronge mahub ligi kaks-kolm korda rohkem reisijaid kui sisemusse. Ja India püüdlused "jänestest" vabaneda ei anna mingeid tulemusi. Rongide suurem kiirus tuleb reeglina inimelude hinnaga.