Rotikuningad on niivõrd haruldased juhtumid, et neid on peetud ka väljamõeldud legendideks, aga paraku on teadlastele säilunud piisavalt tõendeid, üks sellistest on tallel ka Tartu ülikooli zooloogiamuuseumis. Tavaliselt on rotid kleepunud sabapidi kokku kas vere, mustuse ja väljaheidete tõttu.

Selle nähtuse hüüdnimi pärineb nähtavasti Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni heliteosest "Pähklipureja ja Hiirekuningas," kujutades mitmepealist hiirekuningat.

Seda nähtust on üritatud siduda ka kodurottidega ja nähtuse vähenemist rändrottide levikuga. Kuid ilmneb, et samasugune nähtus esineb ka oravate juures. Lisaks on teada juhtumeid, kus hirved on mitmekesi sarvipidi kokku jäänud ja selle tulemusel hukkunud.

Mõni aasta tagasi päästeti vabaks kuus oravat Kanadas Saskachewani provintsis, kes olid lõksu jäänud arvatavasti männivaigu tõttu:

Nüüd jäid neli oravat videopilti Maine'i osariigis USA-s, ja tegu on nelja 10-11-kuuse oravapojaga, kelle sabad on tavaliselt veel nii libedad, et ükski inimene neid kokku siduda ei suudaks.

Naabruses ootas ka juba üks huvitatud kass juba "lõunasööki", õnneks kodanik, kes oravaneliku videosse võttis, toimetas nad seejärel kohaliku loomaarsti juurde, kes oravad lõksust vabastas. Kleepuv mass, mis oravaid koos hoidis, sisaldas ka plasti, oksapuru ja kõrretükke.

Näited "rotikuningast" ja "hirvekuningast":

Foto: Ove Maidla / Novaator
Lõksu jäänud hirved Texases. Üks neist oli veel elus ja päästeti. tywkiwdbi.blogspot.com