Suur Euroopa veetee: Reini, Maini ja Doonau jõgesid pidi saab Põhjamerest Musta merre sõita

Rein on teatavasti 1230 km pikk jõgi, mis algab Šveitsi Alpidest ja voolab põhja, suubudes lõpuks Põhjamerre Hollandis. Doonau on veel pikem 2860 km pikk jõgi, saades alguse Saksamaalt ja voolates läbi Kagu-Euroopa, kuni suubub Musta merre. Looduslikku ühendust nende vahel muidugi pole ja seega on ajalooliselt läbi Euroopa kulgev meretee olnud võimatu, või vähemalt ilma laevu üle kuiva maa lohistamata.

Kuid probleemi lahendab 1992. aastal valminud 171-kilomeetrine Reini-Maini-Doonau kanal, mille ehitamisse ja kaasnevatesse keskkonnaprojektidesse aastail 1960-1992 pandi kokku 2,3 miljardit eurot. Loomulikult ei pääsetud ka selle ehitusprojekti ajal poliitilistest tülidest, aga valmis see töö sai.

Ehituse ajal, 1979. aastal toimus ka tammi purunemine, mille tulemusel 350 000 kuupmeetrit vett purustas 14 maja ja põhjustas ühe 12-aastase tüdruku hukkumise.

Sellele kanalile eelnes küll 172,4 km pikk Ludwigikanal, mis ehitatud juba aastail 1836-1846. Sellel kanalil oli sada lüüsi, ehk kiireks läbimiseks seda kasutada ei saanud. Ja osad sellest kanalist on siiani alles.

Reini-Maini-Doonau kanal on põhjas 31 meetrit, pinnal 55 meetrit lai, suurimad lubatud laevad sellel liikuma on lubatud kuni 190 meetrise pikkuse ja 11,45-meetrise laiusega. Bambergi lüüsis on kanali sügavuseks 2,7 meetrit.

Kanalil on kokku 16 lüüsi, mis võimaldavad kõrgeimas kohas laevadel sõita ka 406 meetrit üle merepinna. Ja kanali suue Doonausse asub 107,3 meetrit kõrgemal kui suue Maini (mis on teatavasti Reini 527 km pikk lisajõgi).