Exocet: Prantsuse rakett, mis on tabanud hoopis mitut Briti ja üht USA laeva
Võimalik, et ka siit sai Brexiti-kampaania Suurbritannias lisahoogu, kui peaminister Margaret Thatcher pidi 1982. aasta Falklandi sõjas lausa raevukalt prantslasi kiruma. Nimelt oli Prantsusmaa varustanud Argentinat laevadevastases sõjategevuses kasutatud Exocet-rakettidega. Ja liitlasriigilt sellist panust Briti kodanike tapmisse poleks küll oodanud.
Need raketid, mis said omale nime lendkala ladinakeelsest nimest, töötati välja alates 1967. aastast Prantsuse lennukotootja Nord Aviation, hiljem Aérospatiale laborites. Kuigi suhteliselt vana ja piiratud lennukauguse ja nõrga lõhkejõuga, kui võrrelda seda USA Harpoon ja Itaalia Otamat rakettidega, toodetakse neid nähtavasti tänase päevani, nüüd juba Prantsuse, Itaalia ja Briti ühisettevõtte MBDA poolt. Ka Otamat on praegu MBDA toodang, kasutusel alates 1977. aastast. Otamati ja Harpooni lõhkepea on küll suurem, aga kiiruselt ja lennukauguselt jäävad nad siiski Exocetile alla.
Exocet on olnud odav, efektiivne, lahinguis ära testitud 4,7 meetrit pikk tiibadega rakett, mida saab edukalt teele saata nii allveelaevadest, pealveelaevadest, kui ka lennukitelt. 670 kilogrammi kaaluvat raketti (mille lõhkepea kaaluks on 165 kg) saab efektiivselt kasutada kuni 180 kilomeetri kauguselt. Raketil on tahkekütuse mootor, saavutab aga lennul kiiruseks Mach 0,9 (ehk 1130 km/h).
Kuna rakett lendab vaid üks-kaks meetrit merepinna kohal, nähakse seda radaris tihti alles 6000 meetri kauguselt, ja vastumeetmete rakendamiseks jääb üsna lühike aeg. Eriti efektiivne on ta fregattide ja korvettide tabamiseks.
- Sea skimming (ehk merel liuglemine) on eriti laevadevastaste rakettide, aga ka lennukite kasutatav lähenemismeetod madalal merepinna kohal, et läheneda objektile võimalikult märkamatult. Probleemiks on küll võimalik kokkupõrge veega, ka juhtimissüsteem vajab võimsat arvutit, et rakett suudaks oma lennutrajektoori õigesti seada.
Raketid Saddam Husseinile ja sõpradele
Mõni aasta tagasi loeti kokku, et neid rakette on Prantsusmaa tootnud ligemale 4000 tükki, kuid Thatcheri raev on olnud ka põhjendatud: riigid, kellele prantslased neid relvi agaralt eksportisid, ei ole olnud tingimata läänele sõbralikud.
Kasutavad Exocet-rakette praegu riikidest teadaolevalt: Argentina, Brunei, Bulgaaria, Brasiilia, Kamerun, Tšiili, Colombia, Küpros, Ecuador, Egiptus, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Indoneesia, India, Iraan, Kuveit, Liibüa, Malaisia, Maroko, Omaan, Pakistan, Peruu, Katar, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Tai, Tuneesia, Türgi, Vietnam, Ühendemiraadid ja Uruguai. Varem on neid kasutanud ka Belgia, Gruusia, Iraak, Ühendkuningriik ja Venezuela.
Prantsusmaa oli küll NATO asutajaliige 1949. aastal, aga 1966. aastast oli riik end NATO juhtimistruktuuridest välja tõmmanud, et iseseisvat relvastus- ja kaitsepoliitikat arendada, alles 2009 naasis riik täiel määral NATO tegevusse. Ja relvi on Prantsusmaa eksportinud üsna laialdaselt.
Sõda tankerite vastu
Neid rakette on aktiivselt kasutatud ka sõdades, eriti sõjas Iraagi ja Iraani vahel 1980-1988. Mis aga prantslastele eriti piinlik, siis Iraak kasutas neid rakette nn tankerisõjas, asudes uputama kõiki Iraani sadamatest väljunud tankereid, alates 1981. aastast, põhjustades mitte ainult majanduslikku kahju, vaid ka suure keskkonnareostuse. Tankerisõjas uputati kokku 340 laeva, tabamuse sai 451, pole küll teada kui palju neist Exicetiga.
Iraanil esialgu nii tõhusaid vasturelvi polnud, ka esimesed Exocetid sai Iraan oma käsutusse alles 1991, kui Lahesõja ajal Iraagi lennuvägi seal varju otsis. Kuid alates 1984. aastast andis ka Iraan oma panuse tankerisõjas Iraagi vastu.
17. aprillil 1987 läkitas Iraagi õhuvägi kaks sellist raketti ka USA fregati USS Stark pihta Pärsia lahel, tappes 37 ja vigastades veel 21 USA mereväelast. Laev ise püsis küll teenistuses veel 1999. aastani.
Ja veel valusamaks läks olukord Falklandi sõjas 1982, kui Argentina hunta asus nende rakettidega just Briti mereväge ründama. Viga said laevad HMS Sheffield, Atlantic Conveyor ja HMS Glamorgan.
- Raketihävitaja HMS Sheffield sai nii tugevalt viga, et uppus kuus päeva hiljem, kokku 20 mereväelast sai selle rünnaku tulemusel surma.
- Transpordilaev SS Atlantic Conveyor kaotas rünnakus hukkunutena 12 meremeest ja uppus kolm päeva pärast rünnakut.
- Hävitaja (destroier) HMS Glamorgan kaotas Exoceti rünnakus hukkunutena 14 mereväelast, kuigi laev oli veel remonditav, 1984 nähti laeva patrullimas ka Liibanoni esisel ja 1986-1998 teenis ta veel Tšiili laevastikus, kuni uppus aastal 2005, pukseerimisel lammutustöökotta.
Kokku uppus Falklandi sõjas kuus Briti laeva. Ülejäänud neli: HMS Ardent, HMS Antelope, HMS Coventry ja RFA Sir Galahad said saatuslikke purustusi Argentina õhuväe pommirünnakus. 2012. aastal tõestas BBC ka seda, et Prantsusmaa eksperdid olid lausa aidanud Argentinal Briti laevu uputada.
- MM38 on veepealne variant, lennukaugusega 42 km, mis asendatud hiljem MM40-ga. MM40 (Block III) on olnud kasutusel aastast 2008 ja selle lennukaugus on juba 180 km.
- AM38 oli helikopterilt kasutatav prototüüp
- AM39 on lennukitelt lähetatav rakett, lennukaugusega 50 kuni 70 km.
- SM39 on allveelaevadelt lähetatav rakett veekindlas kapslis, mis eemaldub veepinnale jõudes ja rakett käivitab oma mootori. Ühe SM39 Block 2-raketi hinnaks arvestati 2007. aastal kolm miljonit eurot.