Uurime, kes virtuaalreaalsus-seadmeid siis täpselt ostavad

Virtuaalreaalsus on moodsa tehnika vallas kuum (hea küll, ütleme pigem "soe") teema juba tükk aega, aga 2016. aastat võib nimetada selle massidesse jõudmise avapauguks, sest kõik tuntud süsteemid jõudsid lõpuks müügile.

VR-komplektide täpsed müüginumbrid on jäänud segaseks, peamiselt liigub infot rikka lääne kohta ja siingi räägitakse pigem toodetud ja müügile toodud (ingl shipped), mitte päriselt müüdud eksemplaridest.

Turu-uuringutega tegelev firma Canalys heidab aga natuke valgust selle kohta, et kes virtuaalreaalsus-seadmeid ostavad. Seda täpsemalt tänavuse aasta esmaveerandis.

Nende statistika ütleb, et kaugelt suurim turg on USA, millele järgnevad aupaklikus kauguses Jaapan ja Hiina.

40% toodetud VR-komplektidest jõudsid mainitud perioodil müügile USA-s, 14% Jaapanis, 11% Hiinas ja ülejäänud 35% täpsustamata mujal riikides.

Edukaim süsteem on vähemalt koguste põhjal otsustades Sony PlayStation VR. USA-s oli 60% ja Jaapanis 90% müügile jõudnud VR-seadmetest just see Sony aparaat, mis nõuab tööks loomulikult kõrvale PlayStation 4 mängukonsooli. Hiinas ruulis koguste poolest muide HTC Vive (15 000 eksemplari).

Canalys nimetab VR-seadmete peamisteks kasutusaladeks videomängud ja meelelahutus, mis on muidugi vana teada asi. Ja suurima kasutamata potentsiaaliga on haridusvaldkond, mis on ka vana teada asi.

See kõik ei selgita muidugi ikkagi, kui palju VR-komplekte tõesti müüdud on. Tootjad ei taha arve avaldada, sest need oleksid pärast kogu seda vaeva ja haipimist masendavalt väiksed.

Ainult Sony poetas tänavu veebruari lõpus, et PlayStation VR-i on müüdud esimese nelja kuuga 915 000 eksemplari.