Selline start, mida varem pole nähtud: otse lõunapoolkeralt orbiidile

Ilmneb tõesti, et kosmosesse on seni jõutud vaid aladelt, mis asuvad ekvaatorist põhja pool. Uus-Meremaa tahab siin ajaloolist murrangut esile kutsuda, ehk olla esimene lõunapoolkera riik, kes raketi orbiidile saata suudaks.

Mehitatud kosmoselende tehakse praegu peamiselt Kasahtanis paiknevalt Baikonuri (Bayqoñır) kosmodroomilt, samas kui ameeriklased võivad kasutada kaht Floridas asuvat, Canaverali neeme ja Kennedy kosmosekeskuse kosmodroomi. Hiinlased on mehitatud lendudeks kasutanud Jiuquani kosmodroomi Gobi kõrbes. Kosmose piirist kõrgemale on jõutud minevikus ka Edwardsi õhuväebaasist Californias ja Virgin Galacticu kasutatavalt Mojave kosmodroomilt, samuti Californias.

Enam kui 1500 raketti on aga tehnikat kosmosse toimetanud Venemaa Plessetski kosmodroomilt Arhangelski oblastis, enam kui 1000 Baikonurist, enam kui 700 Vandenbergi õhuväebaasist Californias, enam kui 400 Canaverali neemelt, vähemalt 225 Prantsuse Guajaana Kourou kosmodroomilt, 151 Kennedy kosmosekeskusest, 85 Kapustin Jarist Astrahani oblastis, 79 Hiina Xichangi kosmodroomilt, 58 Jiuquanist, 54 India Andhra Pradeshsis asuvast Satish Dhawani kosmosekeskusest, 50 Jaapani Tanegashima kosmosekeskusest, jne. Kuid kõik need asuvad ekvaatorist üleval pool.

Millalgi enne 1. juunit kavatseb Uus-Meremaa aga saata oma Põhjasaarel asuvalt kosmodroomilt teele raketi Elektron, mille stardi maksumus peaks olema 4,9 miljonit USA dollarit. Eestvedajaks on USA-s tegutsev firma Rocket Lab, kelle plaanides oleks ligemale 120 kosmosestarti aastas Uus-Meremaa aladelt, mis oleks tõesti erakordne, arvestades faktiga, et USA ise suudab korraldada vaid 25 starti aastas.

Rocket Lab panustab ennekõike klientidele, kes soovivad orbiidile saata vähem kui 150 kg kaaluvaid tehiskaaslasi, saavutamaks päikesesünkroonset orbiiti ligemale 500 km kõrgusel, suhteliselt odava hinnaga.

https://rocketlabusa.com/

Elektron ise on kergetest materjalidest valmistatud kaheastmeline rakett, läbimõõduga üks meeter ja kõrgusega 20 meetrit. Tugevad tuuled Uus-Meremaa kohal on küll nõudnud ebatavalist tõukevektori kontrollsüsteemi ja parandatud avioonikat raketile. Rakett kasutab stardil aga vähem kütust, kui näiteks Boeing 737 lennul New Yorgist Los Angelesse.

Katse raketti orbiidile saata tehakse nähtavasti homme, kui ilm vähegi võimaldab. Ja tugevad tuuled on ikka tõsiseks probleemiks. Rocket Lab väidab ka, et juba 2009. aastal olevat nad oma raketiga Ātea-1 sajast kilomeetrist kõrgemale tõusnud, paraku ei saa keegi nende väiteid kontrollida. Raketil puudus nimelt korralik mõõtesüsteem.