Polegi katastroofikindel? Jääsulamisvesi tungis Teravmägedel asuvasse "viimsepäeva viljaaita"
Alates aastast 2008, mil "viimsepäeva viljaait" ehk korrektse nimega Teravmägede ülemaailmne seemnehoidla (Svalbard Global Seed Vault) avati, arvati, et igikelts, mille sisse ladu on rajatud, hoiab temperatuuri seemnete pikaajaliseks säilitamiseks piisavalt madala. Seemnehoidla mõte on see, et juhul, kui peaks juhtuma mingi globaalne katastroof, mille tõttu põllumajandus rängalt kannatada saab või lausa hävib, on võimalik kaugpõhjas asuvast laost uued seemned tuua ja põllundust turgutada (iseasi, kes katastroofi üleelanuist neile sinna järgi läheb ja kuidas). Nüüd aga paistab, et igikeltsast võib seemnete säilimise tagajana olla vähe kasu, kui õhusoe sealkandis aina kerkib ja vesi kõigest üle voolab.
Eelmisel aastal oli planeedi keskmine temperatuur läbi aegade kõrgeim, kui aluseks võtta registreeritud ilma- ja kliimavaatluste ajalugu. Seetõttu sulas Arktikas rekordiliselt palju jääd. Talvel, mil sealkandis pidanuks lund sadama, kallas hoopis vihma.
Seemnehoidla sissepääsutunnelisse tunginud vesi ei jõudnud õnneks seemnepanka endasse, vaid jäätus tunnelisse jõudnuna - sinna tekkis lausa midagi liustikulaadset, ütlesid Norra ametivõimud. Jää küll lõhuti tükkideks ja tassiti tunnelist välja, ent teadlaste jaoks on olukord siiski väga murettekitav ja tõstatatud. Küsimused, kas seni absoluutselt katastroofikindlaks peetud seemnehoidla on seda ka tegelikkuses.
Seemnehoidlat haldava Norra valitsuse esindaja Hege Njaa Aschim ütles The Guardianile, et sellega ladu luues ei arvestatud, et ühel hetkel võib tekkida niisugune situatsioon, kui igikeltsa enam ei ole ja ladu peab erakordselt sooja ilmaga rinda pistma. "Ladu pidi toimima ilma inimeste abi ja sekkumiseta, aga nüüd jälgime me seda 24 tundi ööpäevas," lausus ta. "Me peame tegema kõik, et riske minimeerida ja tagada, et seemnehoidla saab iseenda eest hoolitsemisega hakkama."
Hoidlasse on nüüd üles seatud pumbad puhuks, kui sulavesi jälle tunnelisse tungima peaks, lisaks ehitatakse seda nüüd veekindlaks. Saab näha, kas kõrged temperatuurid, mida Arktikas eelmise aasta lõpus tähendati, on lihtsalt anomaalia või osa pikaajalisemast trendist.
