F1 aastal 1968: vormelid said järsku omale tiivad, et paremini maa peal püsida
Kui otsida erakordset 1968. aasta vormelitemaailmas, siis oma ajaloo esimese etapivõidu said nii belglased kui šveitslased, kaks riiki, mis pindalalt ju väiksemadki kui Eesti. Uuesti sai oma autod võitma Lotuse meeskond, võite hakkasid korjama aga uustulnukatest McLaren ja prantslaste Matra. Suurim murrang tuli aga vormelite kujus, seda ägeda "võidurelvastumise" korras.
Surma sai 1968. aasta F1 etappidel üks juht - Prantsuse GP-l prantslane Jo Schlesser, kes sai alles kolmandat korda F1 sarjas rajale. Palju hullem kaotus oli aga Jim Clarki hukkumine, kes tegi F1 sarja väliselt aprillis kaasa F2 autode võidusõidul Hockenheimringil, paiskus vastu puud ja suri.
1. etapp Lõuna-Aafrika GP
Uus aasta võeti vastu kohe 1. jaanuaril peetud etapiga Kyalami rajal, millele startisid eest (masinatega Lotus 49) Jim Clark ja Graham Hill, kes samas järjekorras esimestena ka finišeerisid. Matra roolis startis Jackie Stewart küll kolmandana, aga katkestas, seega poodiumil eelmise aasta laineharja jätkuna üks Brabhami piloot, seekord Jochen Rindt.
- 1 Jim Clark GBR Lotus-Ford 9
2 Graham Hill GBR Lotus-Ford 6
3 Jochen Rindt AUT Brabham-Repco 4
4 Chris Amon NZL Ferrari 3
5 Denny Hulme NZL McLaren-BRM 2
6 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra-Ford 1
F2 sari
F2 sarjas peeti 1968 juba teist hooaega Euroopa meistrivõistlusi, mille võitjaks 1967 oli olnud Jackie Ickx. Hochenheimi rajal (kus hukkus Jim Clark) võitis aga Jean-Pierre Beltoise, kes kogus kokku viis etapivõitu, lõpetades hooaja ka ülekaaluka F2 meistrina. Teiseks tuli sealses sarjas Henri Pescarolo, kolmandaks Tino Brambilla, aga sealgi selgusid tulemused alles sügisel.
2. etapp Hispaania GP
Jim Clark hukkus aprillis, kuu aega enne F1-hooaja teist etappi, mis toimus Jarama rajal. Ka Jackie Stewart puudus, olles vigastanud oma rannet F2-sarjas sõites. Parimad stardikohad võtsid seekord Chris Amon, Pedro Rodríguez ja tiitlikaitsja Hulme, finišis pani Graham Hill siiski Lotuste ülekaalu maksma.
Finišeeris vaid viis masinat, ehk katkestanud Bruce McLaren kuuenda koha punkte enam ei saanud.
- 1 Graham Hill GBR Lotus-Ford 9
2 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 6
3 Brian Redman GBR Cooper-BRM 4
4 Ludovico Scarfiotti ITA Cooper-BRM 3
5 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra-Ford 2
(6) Bruce McLaren NZL McLaren-Ford 0
3. etapp Monaco GP
Kuulsusrikkale linnarajale startisid parimatelt kohtadelt Hill, tema taga aga üllatajad Johnny Servoz-Gavin (Matral) ja Jo Siffert (kes sõitis Lotusel, aga esindas Rob Walkeri rajatud väiksemat meeskonda). Finišis oli Hilli seljatagune hoopis ootamatus järjestuses, sõidu lõpetas jälle vaid viis masinat.
Mis oli aga tõeliselt erakordne, oli see, et Lotus oli selleks etapiks Hilli masinale paigaldanud esitiivad ja eristuma hakkas ka tagaspoiler. Konkurentidel algasid äkki tulised ajad, leida midagi sama tõhusat oma autodele.
- 1 Graham Hill GBR Lotus-Ford 9
2 Richard Attwood GBR BRM 6
3 Lucien Bianchi BEL Cooper-BRM 4
4 Ludovico Scarfiotti ITA Cooper-BRM 3
5 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 2
(6) John Surtees GBR Honda 0
Vahepeal põikasid Gurney, Hulme, Hill ja Rindt ka Indy 500 sõidule Ameerikasse, kus Gurney tuli teiseks (Bobby Unseri järel), Hulme neljandaks, kuid Hill ja Rindt katkestasid.
4. etapp Belgia GP
Spa rajale tuli juba Ferrari välja masinaga, millel oli selgelt eristuv tagatiib, aidates Chris Amoni parimale stardikohale (Stewarti ja Ickxi ees). Amoni tiimikaaslasel Ickxil tiibu polnud, aga seekord jäi vana autotüüp veel peale. Finišis sai Bruce McLaren oma esimese etapivõidu omanimelisel masinal, millel tagatiib veel puudus, aga tagaspoiler juba oli.
- 1 Bruce McLaren NZL McLaren-Ford 9
2 Pedro Rodríguez MEX BRM 6
3 Jacky Ickx BEL Ferrari 4
4 Jackie Stewart GBR Matra-Ford 3
5 Jackie Oliver GBR Lotus-Ford 2
6 Lucien Bianchi BEL Cooper-BRM 1
5. etapp Hollandi GP
Ühtäkki oli tegemist juba "tiivuliste" autode võidusõiduga, mis küll Zandvoorti vihmas kündsid pigem laineid, aga aitasid ka kiireimini edasi. Amon, Hill ja Rindt startisid parimatelt stadrikohtadelt, aga võidu võttis Jackie Stewart esimest korda Matral. Ka F2-staaril Beltoise'il oli istumise all F1-klassi kolmeliitrine mootor.
- 1 Jackie Stewart GBR Matra-Ford 9
2 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra 6
3 Pedro Rodríguez MEX BRM 4
4 Jacky Ickx BEL Ferrari 3
5 Silvio Moser SUI Brabham-Repco 2
6 Chris Amon NZL Ferrari 1
6. etapp Prantsuse GP
Roueni rajale startisid eest Rindt, Stewart ja Ickx. Eelviimasest ruudust startinud Jo Schlesser hukkus kahjuks kolmandal ringil, samas kui tema tiimikaaslane Hondal, John Surtees tuli siiski etapil teiseks, etapi võitnud Jackie Ickxi järel. Kuraažika nimega britt Piers Courage sai aga karjääri esimese punkti.
- 1 Jacky Ickx BEL Ferrari 9
2 John Surtees GBR Honda 6
3 Jackie Stewart GBR Matra-Ford 4
4 Vic Elford GBR Cooper-BRM 3
5 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 2
6 Piers Courage GBR BRM 1
7. etapp Briti GP
Tiivad autodel võtsid kohati juba naeruväärseidki kõrgusi, aga ilmselgelt tulid nad sõiduomadustele kasuks. Brands Hatchi rajal särasid jälle Lotused, põhimeeskonna liikmed Hill ja Jackie Oliver startisid parimatest ruutudest rajale, võidu võttis aga Rob Walkeri tiimi Lotusel sõitev šveitslane Siffert. See oli ta esimene võit.
- 1 Jo Siffert SUI Lotus-Ford 9
2 Chris Amon NZL Ferrari 6
3 Jacky Ickx BEL Ferrari 4
4 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 3
5 John Surtees GBR Honda 2
6 Jackie Stewart GBR Matra-Ford 1
8. etapp Saksa GP
Nürburgringile saabuti olukorras, kus Hillil oli koos 24, Ickxil 20 ja Stewartil 17 punkti. Konstruktorite sarjas oli veel Lotusel selge edu Ferrari ja McLareni ees.
Aga nüüd tuli ülimalt vesistes oludes Matra suurpäev, kui Jackie Stewart sai isegi murtud käeluuga ülekaaluka võidu, ehk isegi suurima võidu ajaloos, neli minutit konkurentidest ees. Startisid küll parimatest ruutudest Ickx, Amon ja Rindt, aga britid tõestasid oma tugevust rajal.
- 1 Jackie Stewart GBR Matra-Ford 9
2 Graham Hill GBR Lotus-Ford 6
3 Jochen Rindt AUT Brabham-Repco 4
4 Jacky Ickx BEL Ferrari 3
5 Jack Brabham AUS Brabham-Repco 2
6 Pedro Rodríguez MEX BRM 1
9. etapp Itaalia GP
Euroopa hooajale tõmmati joon alla Monza rajal, kuhu esimesest ruudust startis Hondal John Surtees, McLareni ja Amoni ees, paraku kõik nad katkestasid. McLareni tiimile tõi aga võidu hoopis tiitlikaitsja Hulme. Hillil koos 30 punkti, Ickxil 27, Stewartil 26, Hulmel 24, konstruktoritest Lotusel 44, Matral 35, Ferraril 32, McLarenil 31 punkti.
- 1 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 9
2 Johnny Servoz-Gavin FRA Matra-Ford 6
3 Jacky Ickx BEL Ferrari 4
4 Piers Courage GBR BRM 3
5 Jean-Pierre Beltoise FRA Matra 2
6 Jo Bonnier SWE McLaren-BRM 1
10. etapp Kanada GP
Jätkus sari kolme etapiga ookeani taga, esmalt Kanadas Mont-Tremblanti rajal. Parimad stardikohad võtsid Rindt, Amon ja Siffert, aga seegi kord ei maksnud stardiruudustik midagi. McLareni masinad võtsid lausa kaksikvõidu.
Juhtus küll see, et nüüd oli Hillil ja Hulmel võrdselt 33 punkti, Stewartil ja Ickxil mõlemal 27, ehk Hulme oli ootamatult jälle suurele pildile tulnud.
- 1 Denny Hulme NZL McLaren-Ford 9
2 Bruce McLaren NZL McLaren-Ford 6
3 Pedro Rodríguez MEX BRM 4
4 Graham Hill GBR Lotus-Ford 3
5 Vic Elford GBR Cooper-BRM 2
6 Jackie Stewart GBR Matra-Ford 1
11. etapp USA GP
Watkins Gleni rajale tulles oli üldvõit veel täiesti lahtine, parima stardikoha võttis aga eurooplastele ootamatult ameeriklane Mario Andretti Lotusel (Stewarti ja Hilli ees). Jõusuhted pandi aga lõpuks ikka paika, kui Stewart võitis Hilli ees, Hulme katkestas ja Ickx puudus etapilt üldse, olles murdnud Kanada etapil jalaluu.
Hillil koos 39, Stewartil 36, Hulmel 33 punkti. Konstruktoritest Lotusel 53, Matral 45, McLarenil 43 punkti. Tiitel jäi otsustada viimasele etapile.
- 1 Jackie Stewart GBR Matra-Ford 9
2 Graham Hill GBR Lotus-Ford 6
3 John Surtees GBR Honda 4
4 Dan Gurney USA McLaren-Ford 3
5 Jo Siffert SUI Lotus-Ford 2
6 Bruce McLaren NZL McLaren-Ford 1
12. etapp Mehhiko GP
Magdalena Mixhuca rajale startis parimast ruudust Siffert (Amoni ja Hilli ees), kuid Hill lõpetas kõik spekulatsioonid MM-i üldvõidu osas selge võiduga. Stewart jäi sõiduga seitsmendaks, Hulme ja Ickx katkestasid.
- 1 Graham Hill GBR Lotus-Ford 9
2 Bruce McLaren NZL McLaren-Ford 6
3 Jackie Oliver GBR Lotus-Ford 4
4 Pedro Rodríguez MEX BRM 3
5 Jo Bonnier SWE Honda 2
6 Jo Siffert SUI Lotus-Ford 1
MM-i esikuuik 1968
- 1 Graham Hill Lotus 48
- 2 Jackie Stewart Matra 36
- 3 Denis Hulme McLaren 33
- 4 Jacky Ickx Ferrari 27
- 5 Bruce McLaren McLaren 22
- 6 Pedro Rodríguez B.R.M. 18
Graham Hill sai oma teise maailmameistritiitli 1962. aasta üldvõidu järel (perekonna kontole võib lisada ka tema poja Damon Hilli 1996. aasta tiitli). Graham Hill hukkus paraku 1975. aastal lennukiga alla kukkudes.
Konstruktorite karikas
- 1 Lotus 62
- 2 McLaren 49
- 3 Matra 45
- 4 Ferrari 32
- 5 B.R.M. 28
- 6 Honda 14
- 7 Cooper 14
- 8 Brabham 10
Lotusele oli see kolmas MM-tiitel, ühtlasi ka kolmas konstruktorite karikas, pikk võidukäik ootas Colin Chapmani (elas 1928-1982) juhitud tiimi järgmistel aastatel veel ees.
