Jalaväebrigaadi õppetund: Kuidas teritada inforelva
Peaaegu 14 aastat on möödunud päevast, mil ilmavalgust nägi NATO esimene infooperatsioonide (Information Operations) doktriin. See oli toona ja on endiselt oluline dokument, mida pidevalt arendatakse ja mida tuleb infokeskkonna muutumise tõttu järjepidevalt tänapäevastada.
Infooperatsioonidest oleme siiani rääkinud peamiselt seoses Ukraina, Põhja-Korea või Hiinaga. Tegu on strateegilise tasandiga, kus hoolimata mõnevõrra erinevast metoodikast on eesmärk üks – hävitada vastase tahe ja võitlusvaim.
Taktikalisel tasandil ei ole infooperatsioonidest ja kaitseväest ühes lauses palju juttu olnud. Tegu on üsna uue ja võõra nähtusega meie valges lahinguruumis, kus ideaalis eksisteerivad ainult sinised ja punased mängurid.
Artikliga soovingi anda vastuse küsimusele, mille küsis minult üks vanemohvitserist kolleeg. Küsimus ise on lakooniline ja tuttav ka kolleegidele 1. brigaadist, nimelt: „Kuidas infooperatsioonid toetavad taktikalisel tasandil manöövrit?“
Kuigi algul tundub, et sellele küsimusele on lihtne vastata, pole vastuse leidmine teps mitte kerge. Põhjus peitub selles, et konventsionaalse sõjapidamise taktikalisse raamistikku on keeruline sulandada tegevust, mille põhirelv on infoga õige ümberkäimine.
2. jalaväebrigaadi õppetund
2. jalaväebrigaad sisenes sellest aastast Taani kuningriigi diviisi Knight-õppuste tsüklisse. Esimene õppetund saadi juba veebruaris õppusel Red Knight 17, kus koostati käsk allüksustele suvel toimuvaks Saber Knight 17 õppuseks. Õppuse fookuses olid ründeoperatsioonid, kus liitlaste peamine eesmärk oli välja lüüa ühest Eestiga väga sarnasest väikeriigist seda okupeerinud vastane ja taastada okupeeritud aladel endine olukord. Operatsioon intensiivsus oli suur ja läbiviimise aeg lühike. Seega mingist suurest ajaaknast (päevad, nädalad, kuud ja aastad) me ei räägi, pigem on tegu tunniarvestusega. Kogu planeerimistsükli teostamiseks on vaja infooperatsioonide jaoskonda S-9.
Enamike NATO riikide armeede brigaadi-tasandi staapidesse kuulub rahuajal infooperatsioonide osakonna (S-9) alla järgnevad ametikohad: infooperatsioonide ohvitser, PSYOP- (psühholoogilised operatsioonid või teise sõnaga otseteavitus) ohvitser, tsiviil-militaarkoostöö (CIMIC – civil and military cooperation) ohvitser ja PAO (public affair officer – teavitusohvitser). Samuti on tööl mõned allohvitserid ja spetsialistid, kel on toetav roll jaoskonna töös.
Kogu jaoskonna tööd koordineerib infooperatsioonide ohvitser, kellel pole kitsast funktsiooni ning kes on pigem oma jaoskonnas laiapindne koordinaator. Tema juhib planeerimisprotsessi ja koordineerib teiste funktsioonidega brigaadi plaane ja operatsioone, suhtleb eri tasanditega ning nõustab vajadusel ülemat.
Infooperatsioonide jaoskonna S-9 koosseis ja tegevusvaldkonnad
CIMIC-ohvitser planeerib ja koordineerib tsiviil-militaarkoostööga seotud tegevusi, näiteks võtmeisikute kaasamise (KLE) planeerimist ja ettevalmistamist, päästeoperatsioone koostöös politsei ja päästeametiga, suhtlemist riiklike ja mitteriiklike organisatsioonidega (OSCE, Punane Rist jne).
PSYOP-ohvitser keskendub peamiselt psühholoogiliste operatsioonide planeerimisele ning on peamine mõjuisik, kes saab toetada ka sõjalise pettetegevuse (MILDEC e military deception) plaanide välja töötamisel ja toetamisel.
Teavitusohvitser keskendub peamiselt meediaoperatsioonidele ning planeerib kõike, mis on seotud meediaga, lähtudes reeglitest ja eetikast.
PSYOP- ja teavitusohvitser saavad teatud piirides teha koostööd, et toetada operatsiooni õnnestumist, kuid teavitusohvitser ei tohi oma usutavuse säilitamiseks kaasa minna valeinformatsiooni avaldamisega. CIMIC- ja teavitusohvitser peavad tegema aga koostööd teavituskampaaniate käigus, kus tuleb näiteks lahingukoridori jäänud tsiviilisikuid teavitada lähenevatest lahingutest ja evakuatsioonivõimalustest. Siis toetab oma sõnaga ka PSYOP-ohvitser, kuidas tema hinnangul oleks seda kampaaniat võimalik teha nii, et see tegevusplaane vastasele välja ei anna. Mängu tuleb operatsiooni julgeolek (OPSEC). Kõigi nende kolme funktsiooni koordineerib infooperatsioonide ohvitser, kes integreerib infooperatsioonide tegevusi plaanidesse.
Infooperatsioonide põhitegevused
Järgnevalt toon välja infooperatsioonide põhitegevused, millega toetatakse manöövriüksuste tegevust.
- a. PSYOPS – psühholoogilised operatsioonid ja otseteavitus
- b. KLE (key leader engagement) – võtmeisikute kaasamine
- c. PPP (presence, posture, profile) – enda hoiakute kujundamine
- d. OPSEC – operatsioonijulgeolek
- e. MEDIAOPS – meediaoperatsioonid
- f. EW (electronic warfare) – elektrooniline sõjapidamine
- g. MILDEC – sõjaline pettetegevus
- h. CIMIC – tsiviil-militaarkoostöö
PSYOP – planeeritud tegevused kindlaks määratud sihtgruppide taju, uskumuste, eelarvamuste, hoiakute, emotsioonide ja käitumise mõjutamiseks, et saavutada kavandatud sõjalisi eesmärke. PSYOPS-i vahendid on näiteks lendlehed, kõlarioperatsioonid, radio in the box ülekanded jne. Oluline on, et info jõuaks otse määratud sihtgrupini, näiteks mõjutaks vastase võitlusgruppe alla andma või lahkuma meile huvi pakkuvalt alalt. Meenutame filmi „Inimesed sõdurisinelis“, kus Saksa osapoole kõlari kaudu kutsuti Velikije Luki lahingu ajal mõjuvaid narratiive kasutades eesti sõdureid üle jooksma: „Eesti poisid, tulge üle, saate kõhud täis ja jõuluks koju.“
KLE – võtmeisikute kaasamine, et mõjuisikutega suhtlemise kaudu mõjutada nende abil kohalikku kogukonda meie operatsiooni toetama. KLE-d planeerib CIMIC-ohvitser, kaasates kas maastikul CIMIC-meeskondi või siis erifunktsioonidega INFOOPS-meeskondi. Oluline on see protsess koordineerida S-2 ja S-3 jaoskondadega, et saavutada võimalikult efektiivne tulemus. Peab meeles pidama, et KLE-d viib läbi ainult ülem. Brigaadi tasandil on selleks brigaadi ülem.
PPP – oma hoiakute kujundamine on oluline tegevus, mis algab sõdurist nn põllul ja lõppeb brigaadi ülemaga juhtimispunktis. Pilt professionaalsest sõdurist peab toetama meie kuvandit ja võitma elanike usalduse. Kuvand meie üksustest, kes on näoga agressiivne vaenlase vastu ja sõbralik ning abivalmis kohalike vastu on just see, mida PPP tähendab. Seda tegevust toetab näiteks S-9 välja töötatud sõdurikaart. Sõdurikaart on meelespea iga sõduri taskus, kus on selgelt kirjas käitumisjuhised, meediaga suhtlemise reeglid ja palju kasulikku, mis hoiab sõduri nn terava.
OPSEC – operatsiooni julgeolekut juhib peamiselt S-2, kuid vastavalt oma erialale koordineerib seda infooperatsioonide ohvitser, kelle ülesanne on infooperatsioonide juhiste väljatöötamine, näiteks teatud operatsiooni faasides mobiiltelefonide ja nutiseadmete täieliku kasutamise keelustamine.
MEDIAOPS – meediaoperatsioonide eesmärk on brigaadile oluliste sõnumite edastamine avalikkusele, et tagada avalikkuse toetus brigaadi tegevusele. Meediaoperatsioonide tegevus hõlmab konkreetse operatsiooni pressitööd teavitustegevuste abil. Sõnumeid ja muud informatsiooni edastatakse sihtgruppidele kohalike, regionaalsete ja vajadusel rahvusvaheliste meediakanalite kaudu, et toetada ülema tahet ja läbiviidavaid operatsioone. Teavitusohvitseri põhitähelepanu ja tegevus on suunatud brigaadi mõjualas olevatele meediaväljaannetele ja uudisteagentuuridele. Teavitusohvitser informeerib avalikkust, toodab avalikkusele korrektset, õigeaegset ja tasakaalustatud teavet ning vahendab enda kasutuses olevate kommunikatsioonivahendite kaudu teavet oma üksustele. Teavitusohvitser ei tee propagandat, ei võta osa petteoperatsioonidest ega teabega manipuleerimisest, kuid oskuslik koostöö PSYOP-ohvitseriga võib mõlemale osapoolele anda veelgi parema tulemuse.
EW – elektrooniline sõjapidamine on samuti üks koordineeritud funktsioon S-6 (sidejaoskonnaga) ja S-2 osakonnaga.
S-9 ülesanne on integreerida brigaadi operatsiooni plaanidesse need võimekused ja vastutada plaanide ellu viimise eest näiteks olukorras, kus teatud hetkel tuleb maha suruda vastase õhutõrjerelvade elektroonika, et võimaldada enda jõududel vastase positsioone paremini rünnata. Kuna brigaadil elektroonilise sõjapidamise vahendeid pole, küsitakse need vajadusel kõrgemalt üksuselt. Vahendid on radarid, segajad, mille tegevusraadius ulatub poolesaja kilomeetrini.
MILDEC – sõjaline pettetegevus. Plaani koostamist juhib PSYOPS-ohvitser. Pettetegevus on meetmete rakendamine vastase eksiteele viimiseks tõenditega manipuleerimise, nende moonutamise või võltsimise teel, et mõjutada teda oma huve kahjustavalt toimima. Kui OPSEC keelab ja takistab vastasele teavet edastamast, siis pettetegevus täidab tühjad lüngad infoväljas oma üksustele vajaliku või soodsa teabega, et kahjustada või suunata vastase otsustusprotsessi ja juhtimist. OPSEC võib olla oluline osa pettusest, et varjata neid aspekte ja informatsiooni, mis võimaldavad vastasel tuvastada reaalset eksitamist, näiteks kohaldame tugevaid OPSEC-meetmeid meile sobival ajal ja kohas, et tekitada vastase huvi teabe vastu, mis ei ole meile oluline või on otseselt vastast eksitav. Infooperatsioonide valdkonnas on pettetegevus enamasti psühholoogiliste operatsioonide üks osa, mis on suunatud otseselt sihtgrupi käitumise mõjutamiseks. Inimese mõistus on tundlik erinevatele asjaoludele nagu eelarvamused, soovmõtlemine, soov vältida ebakindlust, kalduvus informatsiooni selekteerida, regulaarse informatsiooni hüpnootiline mõju jne, ning neid tegureid on võimalik mõjutada tehnoloogiliselt, sest inimmõistus muutub sõltuvaks automaatsetest protsessidest ja samavõrra väheneb ka kognitiivne mõtlemine. Pettemanöövriga tuleb vastase luurele anda nii palju kvaliteetset valeteave kui võimalik, et pettus oleks usutav. Pettus peab olema ühesugune kõigis mõõtmetes ja/või valdkondades ja seda ei tohi vaadelda kui omaette tegevust, vaid kui koordineeritud ja sünkroniseeritud ülemapoolse tahte väljendust.
Kogu sellise tegevuse võti on koordineerimine operatiiv-, luure- ja sidejaoskonna ning allüksustega. Iga pettetegevus peab olema operatsiooni plaani üks osa ja haakuma ülema plaanidega. Oluline on arusaam, et kui Eestis on kaks brigaadi, kellest mõlemal on oma vastutusala ja omavahelisi kokkupuutepunkte ei pruugi eriti olla, siis Taani diviis koondab enda alla kahe Eesti brigaadi, Läti brigaadi ja Leedu brigaadiga kuus jalaväebrigaadi ja luurepataljoni, kes kõik võitlevad küll oma vastutusalade piires, kuid kelle plaanid on omavahel tihedalt läbi põimunud. Seega võtmeülesanne diviisis on koordineerimine teiste üksustega, näiteks sõjapõgenike suunamine enda vastutusalast välja peab olema koordineeritud naabritega, kellel võivad olla oma aladega hoopis teised plaanid. Koordineerimata jätmise korral võivad sõjapõgenikud sattuda naabri raskete lahingute alale, nii võivad tsiviilisikud hukkuda ja avalikkuses tekkida meie vastu negatiivne hoiak.
2. jalaväebrigaad Taani diviisi õppusel Red Knight 2017
Nimetatud õppus toimus veebruari alguses Tapal ja selles osales Taani kuningriigi diviisi staap koos kahe Taani, kahe Eesti ning Läti ja Leedu jalaväebrigaadi ning diviisi luurepataljoni staabiga – kokku pea 400 inimest. Õppuse eesmärk oli koostada operatsioonikäsk, mille põhjal hakatakse suvel õppusel Saber Knight 2017 Võrus Taara linnakus läbi mängima operatsiooni.
RK17 oli ajaplaneeringult üsna tihe. Esimesed kaks päeva tutvuti diviisi turvatud arvutisüsteemiga. Kolm päeva osaleti erialaharjutustel ehk ühtlustuskursusel, kus igal erialal olid oma õppeplokid ja väljundid. Õppetsükkel koosnes loengutest ja praktilistest harjutustest. Analüüsiti oma käsulisasid ja tehti läbi staabitöö protseduurid. Viimane osa õppusest hõlmas endas brigaadi staabi poolt diviisi operatsiooni käsu ettevalmistamist ja väljaandmist.
Infooperatsioonide tegevusi toetas brigaadile juurde antud IAD (Information Activity Detatcment) rühm, kes olid S-9 taktikalise tasandi tööriist üksuste juures. Tegu on üsna uudse üksusega Taani kuningliku armee koosseisus, millel on väga multifunktsionaalsed võimekused.
IAD üksusel on juhtimiselement, millel on printimise, video, pildi ja audio töötlemise ning monteerimise ja edastamise võimekus. Juhtimiselement valmistab taktikalistele meeskondadele (IAT – information activity team) otseteavituse materjalid/tooted ette. IAT liigub üldjuhul soomustatud maasturil (Eagle IV, Dingo vms), millele on paigaldatud valjuhääldid. Lisaks on neil jalgsi transporditavad valjuhääldid eesliinil tegutsevate üksuste toetamiseks. Meeskonnad saavad valjuhääldi abil elanikkonda informeerida jõukasutusreeglitest, et tagada oma üksuste manöövrivabadust ja tsiviilelanikkonna turvalisust. Samuti saavad meeskonnad seisva rinde lähistel valjuhääldiga edastatavate sõnumitega vastase moraali laostada, osaleda pettetegevuses, vahendada olulist infot või plakatite ja lendlehtedega informatsiooni levitada. Samuti on meeskondadel CIMIC-u ja COMCAM-i (combat camera ehk lahingukaamera) võimekus. Üksustel on erivarustus (foto- ja videokaamera, diktofon, sülearvuti), teadmised, haridus, kontaktibaas ja muu vajalik varustus ning teadmised. Meeskond on võimeline täitma järgnevaid ülesandeid: KLE ettevalmistamine, tsiviilelanikkonna olukorra hindamine, vajamineva abipaketi koostamine (sh kõik pagulaslaagri või evakuatsiooni jaoks vajalik). Neile on antud ülevaade mitmes valdkonnas: haldusjuhtimine, tsiviiltaristu, majandus ja kaubandus, humanitaarabi, kultuur. Enamasti on IAD rühmas üks suur juhtimiskeskus ja kümme väiksemat sõidukit, kes tegutsevad eesliinil kas iseseisvalt või allutatult mõnele manöövriüksusele. Relvastusest on kõigil sõduritel käsitulirelvad (püstolkuulipilduja MP5) ja masinatel 7,62 mm kaliibriga kuulipildujad. Seega saavad nad oma esmase kaitse ja julgestamisega ise hakkama ning soomustatud masinad annavad selge võime tegutseda koos eesmiste üksustega.
Õppuse stsenaarium ja tegevus
Õppuse stsenaariumi kohaselt peavad kaks brigaadi võimalikult kiiresti looma üle 200 meetri laiuse jõe julgestatud sillapea, et tagada diviisi kiire pealetung ja mitte anda käest rünnaku initsiatiivi. Ööpäevas liigub meile nii jalgsi kui ka masinatel vastu 2000–3000 tsiviilpõgenikku, mis võib hakata ohustama meie manöövrivabadust.
Teine probleem on rahuliku elanikkonna teavitus käimasolevast operatsioonist, välja andmata vastasele oma tegevusplaane. Seega tuli välja töötada tegevusvariandid, mis oleksid nende kahe tegevuse tagamiseks võimalikult efektiivsed. Kuna diviisi raskuspunktis oli just 2. jalaväebrigaad, polnud meil võimalust luua omi ajutisi sõjapõgenike turvatud ja täisfunktsionaalseid hoiualasid (THA – temporary holding areas), vaid välja töötati plaan, kus IAD meeskonnad suunavad põgenikud valjuhääldeid kasutades ja väljatöötatud juhendmaterjale jagades põhiteedelt kõrvale teiste vähem raskuspunktis olevate üksuste ajutistele sõjapõgenike hoiualadele, kus sõjapõgenikele tagatakse turvalisus, vesi ja toit. Oma plaanidest tuli teavitada ka naaberüksusi, kes selleks pärast koordineerimiskoosolekuid ka nõusoleku andsid.
Teine võtmeküsimus oli rahulike elanike teavitamine saabuvatest lahingutest ilma oma plaane reetmata. Seega levitasime mitmes piirkonnas lennukilt lendlehti sõnumiga „PÜSIGE KODUS JA VARJUGE KELDRISSE“, et vastane ei suudaks neist välja lugeda pealöögi suunda ja oletatavat diviisi huviobjekti. Ehk siis ühe tegevusega püüti täita kahte eesmärki – teavitada inimesi, kuid samas ka eksitada vastast. Kuna lend oleks toimunud vastase poolel, oli suur oht, et vastase õhutõrje oleks lendlehelennuki alla tulistanud. Seega tuli kõrgemalt poolt taotleda elektroonilise sõjapidamise võimekust, mis teatud ajahetkel oleks surunud maha vastase õhutõrje. Plaani ebaõnnestumise korral peab alati olemas olema varuplaan. Seega sai välja töötatud plaan B, milles oli oma osa sotsiaalmeedial ja tekstisõnumitel.
Kogu käsu tegemise juures tegutses CIMIC-ohvitser pideva maastiku- ja keskkonnaanalüüsiga, mille tulemusena sai staap ülevaate võimalikest tsiviiltakistustest. Ohvitseri ülesanne oli koostöös tuletoetusohvitseridega meie vastutusalal ära näidata tulekeelualad (lasteaiad, koolid, muinsuskaitseobjektid ja suure saastega tööstusobjektid nagu väetisetehased, tuumaelektrijaamad jne). Teavitusohvitser „tootis“ planeerimise protsessi ajal vastavalt olukorrale põhisõnumeid üksustele ja ülemale. Samuti planeeris ta koostöös PSYOP-ohvitseriga meediaoperatsiooni, et teavitada avalikkust meie tegevustest ja mõjutades vastase moraali läbi legaalsete meediasõnumite. PSYOP-ohvitser planeeris enda valdkonna tegevusi. Et kaardimaja koos püsiks, koordineeris kogu tegevust infooperatsioonide ohvitser, kes jälgis, et S-9 plaanid toetaksid ülema kavatsust ning kõik vajalik saaks integreeritud.
Käsu saamisel enne nullkoosolekut andsid kõik S-9 liikmed käsule oma erialase hinnangu ja infooperatsioonide ohvitser edastas koondi nullkoosolekul.
Missiooni teavitusohvitser analüüsis meediakeskkonda: sihtgrupid, põhisõnumid, piirangud, määratud ning kaasnevad ülesanded, ressursid (IAT), CIMIC tegeles nn tsiviilmaastiku kaardiga ja tsiviilkeskkonna analüüsiga – kilekaardil ja võimalusel ka digitaalselt. Kaart pidi minimaalselt sisaldama: suurimaid linnu, elanikkonna arvu ja meelsust, paramilitaarseid grupeeringuid, infrastruktuuri nagu haiglad, politseijaoskonnad ja päästeameti asutused, sõjapõgenike/tsiviilisikute liikumisega seotud infot (asukoht, määratud teed, arv, meelsus); kaitse all olevaid objekte, ohtlikke ja elutähtsaid objekte. Infooperatsioonide ohvitser analüüsis infokeskkonda ja informatsiooniga seonduvaid objekte ning koostas kokkuvõtte missioonianalüüsi koosolekuks. Kuna aeg missioonianalüüsi koosolekul ettekande tegemiseks on piiratud maksimaalselt kolme minutiga, pidi info olema võimalikult lakooniline ja sisukas.
Pärast missiooni analüüsi hakatakse ette valmistama tegevusvariante ehk TEVA-sid. S-9 peab olema pidevalt tegevuses meeskondadega S-3-st, kes koordineerivad TEVA-de tegemist ning aru saama, kuidas ta saab oma tegevustega ühte või teist TEVA-t toetada. S-9 TEVA koosneb mõjuteguritest ja mis vahenditega need mingis operatsiooni faasis saavutatakse. Pärast seda, kui brigaadiülem on endale sobiva tegevusvariandi välja valinud, hakkab S-9 välja töötama oma infooperatsioonide käsulisa, millel on meedia alalisa. Kui see on valmis ja kooskõlas operatsiooni plaaniga, peab kohe tulevikuplaanidega tegelema hakkama ning jätkama olukorra monitooringuga. Pidevalt peab olema valmis muutusteks ja vajadusel muutused osakäskude abil ellu viima.
Kokkuvõtteks saab tõdeda, et õppus RK17 andis 2. jalaväebrigaadis olulise õppetunni infooperatsioonide tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Samuti andis see valdkonnale teadmise, kuidas manöövriskeemi integreeritud mittekineetilised tegevused võivad oluliselt aidata manöövriüksustel tegutseda nn eesliinil. Oluline on oskuslik planeerimine ja tegevuste koordineerimine. Vähemtähtis ei ole ka ülemate järjest süvenev arusaam infooperatsioonide tegevustest ja kuidas sellist võimekust oma kasuks tööle panna. Juba õppusel Saber Knight 2017 saame järgmise väärtusliku lisaõppetunni, kas meie plaan ka töötab.
Tänan leitnant Simmo Saart sisukate kommentaaride ja teksti toimetamise eest. Tänud nooremleitnant Marko Meile nõuannete eest CIMIC-u osas.
Kasutatud allikad:
- 1. DDIV INFOOPS handbook (UNCLASSIFIED), (2013)
- 2. AJP 3.10, (2013): Allied Joint Doctrine for Information Operations (UNCLASSIFIED)
- 3. AJP 3.10.1 (A), (2007): Allied Joint Doctrine for Psychological Operations (UNCLASSIFIED)
