Uus Horisont räägib targast majast ja prints Ruperti pisaratest ning otsib planeete teiste tähtede juurest
Jaaniku ootuses kirjeldab Tallinna ülikooli vanemteadur Inna Jürjo mai-juuni Horisondi kaaneloos „Tuli, tulekahjud ja tulevärk keskaja Eestis“ tule rolli sajandite taguses igapäevaelus. Tuli oli üks kardetumaid vaenlasi, kuid samas ka elutähtis abimees. Oluline koht oli tulel ka keskaegses õigusemõistmises ning samuti suurtel pidustustel.
Intervjuus usutleb Horisont seekord arhitekt Ülar Marki. Tarkadest majadest, nendega seotud võimalustest ja ohtudest rääkis Markiga Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Anto Aasa.
Prints Ruperti pisaratena tuntud karastunud klaastilkade kummaline käitumine on kogu maailmas palju tähelepanu pälvinud. Miks on küll nii, et klaastilga pead kergelt haamriga lüües ei juhtu midagi, aga selle saba murdes plahvatab tilk hetkega kildudeks? Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudiga seotud teadlased Marella Õis, Johan Anton ja Hillar Aben selgitavad artiklis „Prints Ruperti pisarate müsteeriumi lahendamine“ lähemalt, kuidas neil õnnestus koostöös välismaa kolleegidega sellele juba 17. sajandist püsinud teaduslikule mõistatusele täpne seletus leida.
Tartu ülikooli doktorant Ülar Allas ja antimikroobsete ainete professor Tanel Tenson jätkavad loos „Mida teha antibiootikumiresistentsusega?“ tänapäeva meditsiini suurimaks probleemiks tituleeritud antibiootikumiresistentsuse leviku telgitaguste ja sellega seotud ohtude avamist.
Kosmoselugude sari jätkub astronoom Laurits Leedjärve artikliga „Teised päikesed, teised maailmad“. Eksoplaneetide otsinguid lähemalt valgustades selgitab autor muu hulgas, kuidas aitab just meie mehe, Naissaarelt pärit Bernhardt Schmidti leiutis teiste tähtede juurest planeete avastada.
Tuntud klimatoloog Ain Kallis vaatleb aga järjekordses ilmalugude sarja loos lähemalt, kuidas paneb ilmataat proovile sportlaste võimed. Eesti Vabariigi peatse 100. aastapäevaga seonduvas rubriigis „Eesti teadus 100“ kirjeldab teadusajaloolane Erki Tammiksaar aastaid 1919-1936 kui stiihilist perioodi meie teaduse arengus.
„Teadlane kabinetis“, Tartu ülikooli entomoloogia professor Toomas Tammaru räägib, miks on liblikad sellised, nagu nad on. „Huvitavas Venemaas“ on kindral Dragomirovi õnnitlustelegramm keisrile; „Muuseumipärlis“ tutvustab Eesti lennundusmuuseum üht enda tähelepanuväärsemat eksponaati – hävitus- ja luurelennukit MiG-25; „Dokument kõneleb“ avab varaseima säilinud eesti aabitsa ehk nn Forseliuse aabitsa; „Teises maailmas“ on mikroskoobi all kermiste mikrostruktuur; „Ahhaa!“ pajatab tampoonide, termokaamera ja interneti leiutamisest. Lisaks saab lugeda kirjanik Mart Kivastiku mõtteid kunsti mõõtmise masinast, Eesti laste edusammudest olümpiaadidel ning ragistada aju „Enigma“ 25 täringuga ülesannetega, ristsõna lahendamisel ning „Mälusärus”.
