NASA kosmosesond Juno on nüüdseks Jupiteri orbiidil tiirelnud peaaegu aasta aega. Viimaks võeti avalikustada ka mõned avastused, mille sond juba teinud on — Juno läkitatud esialgseid andmeid esileti hiljuti Euroopa geoteaduste liidu EGU aastakonverentsil. Uued avastused kõigutavad juba teadlaste arusaama meie süsteemi kogukaimast gaasihiiust.

Kosmosesondi Galileo abiga varem sooritatud Jupiteri-vaatlused andsid mõista, et Jupiteril võib olla ühtlane sisseehitus, mille keskmes paikneb metallilisest vesinikust tuum. Juno läbi viidud uued gravitatsioonivälja-mõõtmised seavad selle hüpoteesi kahtluse alla. Värske info valguses paistab, et Jupiteri sisemised kihid pole sugugi ühtlase koostisega, vaid hoopis segunevad omavahel regulaarselt.

Teine oluline avastus on, et Jupiteri magnetväli on varem arvatust tegelikult märksa tugevam. Mitmes suunas miljonite kilomeetri kaugusele ulatuvat Jupiteri magnetvälja peeti niigi kõige suuremaks sidusaks struktuuriks Päikesesüsteemis; selle võimsus arvati olevat 10–20 korda suurem Maa magnetvälja omast.

Juno sooritatud mõõtmised annavad aga mõista, et Jupiteri magnetväli on veelgi võimsam. Kosmosesondi läkitatud andmed viitavad võimalusele, et väli on varem prognoositust koguni kaks korda tugevam. Pealeselle paistab magnetväli olevat paiguti ebaühtlane, mis tähendab, et erinevalt Maast tekib Jupiteri magnetväli planeedi pinnale lähemal, mitte sügaval selle tuumas.

Kogu see uus teave koguti kõigest Juno esimese viie orbitaaltiiru jooksul ümber Jupiteri. Sond peaks enne projekti eelarve ammendumist 2018. aasta juulis saama hakkama veel vähemalt seitsme täistiiruga gaasihiiu orbiidil. Kui sond seejärel üles ei ütle, võib missioon aga kauemgi kesta. Kahtlemata on Jupiteril uurijaile pakkuda veel hulgaliselt üllatusi!