Fukushima õnnetus kiiritas iga inimest Maa peal keskmiselt ühe röntgenülesvõtte jagu
„Muretsemiseks pole põhjust,“ kinnitab Norra õhu-uuringute instituudi teadur Nikolaos Evangeliou, kelle töörühm viis läbi 2011. aastal hiidlainest tabatud Jaapani Fukushima-Daiichi tuumajaama kolme reaktori tuumade sulamise tagajärjel tekkinud radioaktiivse kiirguse esimese ülemaailmse uuringu.
Evangeliou ja kolleegid arvutasid kogu seni kogutud andmestiku põhjal välja, kui palju kahe tseesiumiisotoobi kiirgust neeldus kõigisse Maa elanikesse. Suurem osa kasutatud andmetest pärineb tuumakatsetuste üldise keelustamise organisatsioonilt CTBTO (ingl Comprehensive Test Ban Treaty Organization), mis ülemaailmse mõõtejaamade võrgustiku toel tegeleb keskkonna kiirgustasemete mõõtmisega.
„Rohkem kui 80 protsenti kiirgusest neeldus ookeanivette ja pooluste jäässe, nii et maailma elanikkonda tabas üsna väike kiirgushulk,“ rääkis Evangeliou möödunud kuul Viinis Euroopa geoteaduste ühenduse EGU aastakoosolekul. Tema hinnangul piirdus iga maailma elanikuni jõudnud kiirgusdoos 0,2 millisiivertiga. „Sisuliselt tehti meist kõigist üks röntgenfoto,“ nentis Evangeliou.
Isegi Jaapanis jäi keskmise elaniku kiirgusreostuse-annus väikeseks, piirdudes 0,5 millisiivertiga. See on ligikaudu võrreldav loodusliku radoongaasi sissehingamisel aasta jooksul saadava kiirgusannusega, mida ei soovitata ületada. Võrdluseks: Ühendkuningriigis jõuab keskkonnast keskmise elaniku organismi aasta jooksul 2,7 millisiiverti jagu taustkiirgust.
Fukushima ja ümberkaudsete alade elanike radioaktiivsuse määr kolmel õnnetusele järgnenud kuul oli, mõistagi, kõrgem, 1–5 millisiivertit. See pole siiski eriti suur kogus kiirgust. Tavaline kompuutertomograafiline ülesvõte kiiritab inimkeha 15 millisiivertiga, samas kui kiiritustõve ilmnemiseks on vaja vähemalt tuhat millisiivertit kiirgust.
Evangeliou osutusel võivad avarii mõjud tuumajaama ümbruse loomastikule ja taimestikule olla rängemad. Juba on Fukushima lähikonna lindude arvukuse langust aastatel 2011–2014 seostatud kõrgema kiirgustasemega. „Teateid on ka muude liikide, näiteks putukate ja mõnede imetajate arvukuse langusest,“ rääkis teadlane.
Üldiselt kujutab Ukrainas 1986. aastal aset leidnud Tšernobõli tuumajaama-katastroofi tõttu keskkonda sattunud saaste jätkuvalt märksa suuremat ohtu kui Fukushima kiirgus, kuna radioaktiivset materjali paiskus toona keskkonda rohkem ja seda sattus palju tihedama asustusega piirkondadesse.
