Tagasi taevas: maailma suurim õhulaev sooritas edukalt kolmanda lennu
Brittide Airlander 10 tõusis õhku eile kohaliku aja järgi kell 17.20 ja veetis kokku kolm tundi lennates ning erinevaid manöövreid ja funktsioone proovides.
Ettevõte Hybrid Air Vehicles, mis Airlanderit arendab, on õnnestunud lennu üle rõõmus, sest õhulaeva eelmine lend mullu augustis lõppes üsna rohmaka, avariilise maandumisega.
Sedapuhku läks aga kõik nagu plaanitud. Üks kahest õhulaeva pardal viibinust peapiloot Dave Burns ütles, et taas lennata oli imeline ja ta nautis iga õhus veedetud minutit. „Airlander sai kõigega väga hästi hakkama, ma tahaksin juba tagasi kokpitti minna ja taas õhku tõusta,“ ütles Burns.
Nagu öeldud, on eilse lennuga koos Airlander oma nime all kokku lennanud kolmel korral, kaks lendu toimusid eelmise aasta augustis nädalase vahega ja kolmas eile. Varem, kui õhulaeva USA armeele turustada püüti, lendas selle varasem versioon ühel korral lisaks ka edukalt nime HAV-304 all - see oli aastal 2012. Nüüdne Airlander on sootuks erinev sõiduk: pärast USA armee huvi jahenemist ja rahastuse lõppemist tehti laeva ehituses palju muudatusi.
Veel tehti uuendusi pärast eelmise aasta 24. augustil teisele lennule järgnenud avariilist maandumist. Siis takerdus õhulaeva ankrutross elektriliinidesse ja Airlander põrutas (väga aeglaselt) nina ees vastu maad. Keegi õnnetuses viga ei saanud, aga laeva kokpitist ei jäänud suurt midagi järele.
Mootoreid on õhulaeval neli, igaühe võimsuseks 350 hobujõudu. Airlander 10 ristinimega Martha Gwyn on 92 meetrit pikk, 43,5 meetrit lai ja 26 meetrit kõrge. See tähendab, et laev on 15 meetrit pikem suurimaist reisilennukeist. Ent need parameetrid ei ole võrreldavad kahe ilmasõja vahel ringi lennanud tsepeliinide omadega, mille seast suurimatel nagu LZ 129 Hindenburg oli pikkust 245 meetrit. Seega saab Airlanderit maailma suurimaks nimetada ainult tänapäeva kontekstis. Erinevalt õhulaevadest, mida hoidis õhus vesinik, kasutatakse Airlanderi puhul ohutut, mittesüttivat heeliumi.
Airlander on võimeline mehitatuna ilma maandumata õhus püsima viis päeva, mehitamata lend võib aga kesta lausa kuni kaks nädalat. Praegu vaid katsetuste faasis olevat õhusõidukit võiks hakata praktikas kasutama näiteks transpordiks, sest sellega saab maanduda paikades, kuhu lennukid ligi ei pääse. Lisaks saaks Airlanderiga teha luuret, lõbusõite ja paljut muud.
