"Oleme pikalt arvanud, et inimeste evolutsioon oli lihtsakoeline areng lihtsast keeruma suunas. Ajumaht muutust järjest suuremaks. Kes selles maha jäi, see ka välja suri. Kuid Homo naledi näitlikustab, et see ei paika. Evolutsioon oli mitmetahuline, korraga eksisteeris mitmeid inimliike ning me ei tea täpselt, kuidas need üksteist mõjutasid või mis oli selle tähtsus," leidis ajakirjas eLife ilmunud kolme uurimuse üks autoritest John Hawks ERR Novaatorile antud intervjuus.

Arheoloogid leidsid esimesed Homo naledi säilmed Tõusva Tähe koopast 2013. aastal. Kaks aastat hiljem ilmunud uurimuses kirjeldati juba enam kui 1500 luufragmenti. Inimeste perekonnast on teadlastel parem ülevaade vaid neandertallaste ja nüüdisinimeste endi anatoomiast. Seejuures kujutasid fossiilid kummalist segu nii äärmiselt primitiivsetest kui ka nüüdisaegsetest tunnustest. Näiteks olendite ajumaht oli võrreldav miljoni aasta eest elanud inimeste omaga. Nende käed ja jalad ei erinenud aga eriliselt tänapäeval elavate inimeste jäsemetest.
Loe edasi siit