Hiinal on mure: Põhja-Korea tuumakatsetused võivad purskama panna vulkaani nende piiril
Mittetulundusliku ajutrusti Rand Corporation kaitseanalüütik Bruce Bennett kardab, et kui Põhja-Korea peaks tegema piisavalt kõva pommikatsepaugu, võib sellega kaasnev rappumine panna purskama Hiina ja Põhja-Korea piiril asuva vulkaani, mida korealased nimetavad Paektuks, hiinlased aga Changbaishaniks.
USA Smithsoniani instituudi ülemaailmse vulkanoloogilise tegevuse seiramise andmebaasi Global Volcanism Program osutusel elab antud vulkaanist kuni saja kilomeetri raadiuses umbes 1,6 miljonit inimest. Põhja-Korea tuumakatsepolügoon Punggye-ri jääb mäest linnulennult vaid 115–130 kilomeetri kaugusele.
Korea muinasajaloos on tulemäel oluline koht — legendi kohaselt sündis seal esimese Korea kuningriigi rajaja Dangun.
Teaduslikust vaatevinklist pole vulkaani kohta aga just eriti palju andmeid. Põhja-Korea paariastaatuse tõttu on piirkonnale olnud keeruline lähedale pääseda, ehkki (tõenäoliselt magma kerkimise tõttu) ägenenud seismiline aktiivsus aastatel 2002–2005 kõrgendas teadlaste huvi vulkaani ümbruses ja all toimuva vastu.
Londoni ülikooli King’s College’i geograafiliste ja keskkonnaohtude lektor dr Amy Donovan kommenteeris CNN-ile saadetud kirjas, et tema hinnangul pole tõenäoline, et Põhja-Korea viimatise tuumakatsetusega (mille võimsust hinnatakse kümnele kilotonnile) võrreldav plahvatus vulkaanipurske esile kutsuks. Bennetti osutusel nõuaks tõsiste kahjustuste tekitamine pigem 50–100 kilotonnise pommi õhkimist.
Dr Donovan kuulub rahvusvahelisse töörühma, millesse on teiste hulgas hõlmatud ka Põhja-Korea teadlasi. Töörühm on pärast 2000. aastate hakul aset leidnud seismilise aktiivsuse tõusu tegelenud Paektu vulkaani uurimisega.
Sama töörühma teine liige, Arizona osariikliku ülikooli vulkanoloog dr Kayla Iacovino avaldas arvamust, et üldiselt pole võimalus, et tuumapommikatsetus vulkaani purskama paneb, välistatud, kuid nentis samas, vastav teadus on alles lapsekingades. „Vulkanoloogia on tegelikult väga noor teadus. Ja antud vulkaan on väga eriline, kuna sellele raske ligi pääseda ja seda uurida,“ rääkis dr Iacovino. „Tunnistan ausalt, et me lihtsalt ei tea sellest, miks vulkaanid purskama hakkavad, piisavalt palju, et [tuumakatse-tekkelise purske hüpoteesi] kinnitada või kummutada.“
Ehkki Paektu on tegevvulkaan, pole see dr Iacovino osutusel eriti aktiivne. Andmebaasi Global Volcanism Program andmetel purskas see viimati 1903. aastal. Sama mäe purset aastal 946, mida nimetatakse ka aastatuhande-purskeks (ingl Millennium eruption), peetakse aga üldse üheks võimsaimaks vulkaanipurskeks, mille kohta leidub ajalooliseid ülestähendusi.
Riiki valitsev Kimi suguvõsa on just selle tulemäe mütoloogilise tausta ja looduskauni välimuse edukalt oma isikukultuse vankri ette rakendanud.
