Eesti esimesed rääkivad riided: Elisa ja Tallinna Tehnikakõrgkool lõid targa hobuteki

Elisa koostöös Tallinna Tehnikakõrgkooliga on üheskoos hoo sisse andnud Eesti esimesele nn tarkade riiete projektile, kus hobusetekk edastab rõivatootjale väärtuslikku infot.

Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) rõiva- ja tekstiiliteaduskonna ja Elisa nn asjade interneti lahenduste koostöö eesmärk on koguda rõivavalmistajale üliolulist toote kasutusinfot.

Elisa loodud rakendus kogub teavet teki sisse paigaldatud anduritelt ning visualiseerib selle veebis. Andmeid kogutakse hobust ümbritseva temperatuuri, niiskuse ja muu kohta ning analüüsitakse seejärel rõivatootja seisukohast. Targad riided on oluline edasiarendus wearable'ide ehk kantavate nutiseamete valdkonnas.

TTK rõiva- ja tekstiiliteaduskonna dekaan Mare-Ann Perkmanni sõnul olid tarkade riiete lahendused järgmine loomulik samm rõiva- ja tekstiiliteaduskonna arengus, kus kasutajamugavuse hindamine on väga oluline.

"Kõige keerulisem on kasutajamugavust hinnata kasutajal, kes ei oska meile tagasisidet anda, näiteks loomad või väikelapsed," rääkis Perkmann. "Selletõttu valisimegi esimeseks testprojektiks hobuste monitoorimise tekkide kandmise ajal.

Temperatuuride ja niiskuse mõõtmine hobuse teki sees andis meile teada, kas valitud materjalid sobivad antud kliimas kasutamiseks. Tulemused olid positiivsed ning need on alles esimesed sammud asjade interneti rakendamisel rõivatööstuses. Plaanime arendustega jätkata."

Elisa asjade interneti ehk IoT-äriarendusjuhi Märt Jõesaare sõnul pole Eestis asjade internetti varem rõivatööstusega seotud, sest tänaseni on eeldatud, et IoT tähendab ainult Targa Linna või Tööstuse rakendusi.

"Tegelikkuses on asjade interneti kasutusvõimalused piiramatud," kinnitab Jõesaar. "Tulevikus plaanime mõõta rõivaste lõigete sobivust erinevatele tegevustele. Näiteks seda, kas jooksudress on mugavalt kehas ja riided hingavad piisavalt.

Koostöö on meie jaoks väga oluline, sest TTK-l on põnevad väljakutsed tekstiilitööstuse arendamisel ja meil on Elisas võimekus neid tehniliselt toetada."

Pilootprojekt algas aprillis. Esimeses faasis kogutud andmeid kasutatakse rõivakasutuse monitoorimise mudeli välja töötamisel ning uute teaduslike uurimistööde kavandamisel.