F1 aastal 1966: maailmameistriks ikka isetehtud masinaga, ehk Jack Brabhami ainukordne saavutus

Vormelimeeskond Brabham astus maailmaareenile aastal 1960, rajajaiks Cooperitel juba kaks MM-tiitlit (1959 ja 1960) võtnud austraallane Jack Brabham ja kaasmaalasest konstruktor Ron Tauranac. Esimesed etapivõidud tõi meeskonnale ameeriklane Dan Gurney 1964. aastal. Kuid suured ümberkorraldused 1966. aastal tulid Brabhami meeskonnale selgelt kasuks.

Esiteks võib seda aastat nimetada 3000-kuubikuliste aastaks, sest seni lubatud mootorimahtu kahekordistati 1500 kuupsentimeetrilt (1,5 liitrilt) 3000 kuupsentimeetrile (kolmele liitrile). Lubati jälle ka vahepeal keelatud kompressoriga (1,5 l) mootoreid, auto miinimumkaalu suurendati 500 kg peale, ka auto sisemuses tehti suuri ümberkorraldusi.

Cooperid sõitsid Dunlopi rehvidega, Brabhami tiim kasutas Goodyeari, Ferrari ja Lotus aga Firestone'i rehve, ehk ka kummikonkurents oli teravaks läinud.

• Lisaks Jack Brabhamile, kes sõitis omavalmistatud ja omanimelise meeskonna masinal Brabham BT19, tõi isikliku auto rajale ka uusmeremaalane Bruce McLaren, nimelt McLaren M2B, pannes aluse omanimelisele kuulsusrikkale meeskonnale.
• Guy Ligier, kes sel aastal aga Cooperil debüüdi tegi, kunagi omanimelise meeskonnaga (mis loodi 1976) F1 sarjas ei sõitnud. Lisaks kandis Jackie Stewarti nime F1 meeskond (hilisem Jaguar) aastail 1997-1999.

1. etapp Monaco GP

Avaetapil sai parima stardikoha Jim Clark (autol Lotus 33, mootoriks Climax 2.0 V8), edestades kvalifikatsioonis John Surteesi (Ferrari 312F1/66 - 3.0 V12) ja Jackie Stewartit (BRM P261 - 2.0 V8). Paraku, finišisse jõudis 16 startinust vaid neli. Ülejäänud jäid kõik punktideta.

Viimasena startinud ja viimasena lõpetanud ameeriklasele Bondurantile tasus sõit seega eriti ära.

• 1 Jackie Stewart GBR BRM 9
  2 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 6
  3 Graham Hill GBR BRM 4
  4 Bob Bondurant USA BRM 3
  (5) Richie Ginther USA Cooper-Maserati 0
  (6) Guy Ligier FRA Cooper-Maserati 0

2. etapp Belgia GP

Spa Francorchampsi rada soosis seekord Ferrarisid. Surtees startis esimesest ruudust ja lõpetas esimesena, Bandini tõusis aga kolmandaks. Teisena startinud Jochen Rindt säilitas koha, kolmandana startinud Stewart sõitis aga vastu telefoniposti, leides ajendi oma hilisemaks kampaaniaks F1 autode turvalisust suurendada. Bandini tõusis sarja liidriks. Ligier katkestas jälle kuuendal kohal, jälle punktideta.

Stewart oli oma auto all lõksus, samas kui kütus voolas talle kaela, autost välja sai vaid tänu sellele, et meeskonnakaaslased Hill ja Bondurant võtsid appi ühe pealtvaataja autost toodud tööriistad, korraldajad polnud auto ümberkeeramiseks valmis.

• 1 John Surtees GBR Ferrari 9
  2 Jochen Rindt AUT Cooper-Maserati 6
  3 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 4
  4 Jack Brabham AUS Brabham-Repco 3
  5 Richie Ginther USA Cooper-Maserati 2
  (6) Guy Ligier FRA Cooper-Maserati 0

3. etapp Prantsuse GP

Surtees oli vahepeal Ferrarist tüliga lahkunud. Reimsi rajale startisid eest Bandini (Ferraril), Surtees (Cooperil) ja Parkes (Ferraril), võitis aga nende tagant startinud Brabham, poodiumile tuli ka meeskonnakaaslane Hulme üheksandast stardiruudust. Jim Clark ei suutnud startida, sest treeningsõidul lendas lind talle silma ja isegi kaitseprillid vigastuse eest ei kaitsenud. Ühtlasi tõusis Jack Brabham sarja üldliidriks, konstruktorite seas domineeris veel Ferrari.

Muide, 1950. aasta maailmameister Giuseppe "Nino" Farina sai Savoia Alpides autoõnnetuses surma just sõites oma Lotus Cortinal seda etappi pealt vaatama.

• 1 Jack Brabham AUS Brabham-Repco 9
  2 Mike Parkes GBR Ferrari 6
  3 Denny Hulme NZL Brabham-Repco 4
  4 Jochen Rindt AUT Cooper-Maserati 3
  5 Dan Gurney USA Eagle-Climax 2
  6 John Taylor GBR Brabham-BRM 1

4. etapp Briti GP

Brands Hatchi rajal olid Brabhami autod juba võitmatud, Jack Brabham ise ees, Hulme kohe ta kannul. Kolmandast ruudust startis Eagle-Climaxi roolis Dan Gurney, kes aga katkestas. Ferrari ei startinud, sest Itaalias oli metallitööliste streik.

McLaren oli aga vahetanud oma autos Fordi mootori Serenissima mootori vastu ja tulemuseks meeskonna esimene punktikoht. Nüüd juhtis Brabham juba ka konstruktorite arvestust.

• 1 Jack Brabham AUS Brabham-Repco 9
  2 Denny Hulme NZL Brabham-Repco 6
  3 Graham Hill GBR BRM 4
  4 Jim Clark GBR Lotus-Climax 3
  5 Jochen Rindt AUT Cooper-Maserati 2
  6 Bruce McLaren NZL McLaren-Serenissima 1

5. etapp Hollandi GP

Zandvoortis jätkus Brabhami võidukäik, kuigi teisest ruudust startinud Hulme katkestaski. Jim Clark oli poodiumil tagasi, kuigi laskis rajal mööda seitsmendana startinud Hilli.

Ferrari ja Surtees olid omavaheliest lahkuminekust ainult nõrgenenud, Ferrarile vaid kuues koht, Surteesile Cooperil katkestamine.

• 1 Jack Brabham AUS Brabham-Repco 9
  2 Graham Hill GBR BRM 6
  3 Jim Clark GBR Lotus-Climax 4
  4 Jackie Stewart GBR BRM 3
  5 Mike Spence GBR Lotus-BRM 2
  6 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 1

6. etapp Saksa GP

Onofre Marimón aastal 1954, Peter Collins 1958, Carel Godin de Beaufort 1964, John Taylor 1966 ja veel Gerhard Mitter aastal 1969 - see pole autahvel, vaid Nürburgringil hukkunud F1 pilootide nimekiri. Taylori Brabham BMW põrkas kokku oma debüüti teinud Jackie Ickxi Matraga, Taylor tuli küll autost välja, aga ränkade põletushaavadega ja suri mõni nädal hiljem.

Esireast startisid Nürburgringi rajale Clark, Surtees ja Stewart, kuid sõit keeras jälle kõik pea peale, viiendana startinud Brabham lõpetas võiduga, ja nüüd oli tal koos juba 39 punkti Hilli 17 ja Surteesi 15 vastu. Matrad, kes sõitsid üldse F2 autode (üheliitrise mootorimahuga) arvestuses, võtsid kohad kaheksandast kümnendani. F1 sarja sisenes prantslaste Matra ametlikult alles 1968.

• 1 Jack Brabham AUS Brabham-Repco 9
  2 John Surtees GBR Cooper-Maserati 6
  3 Jochen Rindt AUT Cooper-Maserati 4
  4 Graham Hill GBR BRM 3
  5 Jackie Stewart GBR BRM 2
  6 Lorenzo Bandini ITA Ferrari 1

7. etapp Itaalia GP

Monza etapp jäi ühekordseks välgatuseks Ferrari itaallasest piloodile Ludovico Scarfiottile. Mees oli üldse nelja aasta jooksul neljandat korda rajale saanud, aga nüüd tõi Ferrari uus 312/66 auto talle etapivõidu. Startis küll tiimikaaslane Mike Parkes tema eest, aga finišis olid pooled vahetatud. Jack Brabham katkestas, Hulme tõusis aga kümnendast ruudust kolmandaks. Üldarvestuses tõusis aga Rindt sarja teiseks: Brabham 39, Rindt 18, Hill 17 punkti, Jack Brabham võis juba pidutseda kolmandat MM-tiitlit.

• 1 Ludovico Scarfiotti ITA Ferrari 9
  2 Mike Parkes GBR Ferrari 6
  3 Denny Hulme NZL Brabham-Repco 4
  4 Jochen Rindt AUT Cooper-Maserati 3
  5 Mike Spence GBR Lotus-BRM 2
  6 Bob Anderson GBR Brabham-Climax 1

8. etapp USA GP

Ookeaniületus pakkus lõpuks lohutust eelmise aasta maailmameistrile Jim Clarkile. Watkins Gleni rajale startis Jack Brabham küll tema eest, aga katkestas, seega Clark, kuigi üsna viletsa auto roolis, võitis etapi. Ka teisele Briti tiimile Cooperile hooaja parim sõit, samas kui Ferrarisid oli rajal vaid üks (Bandini), kes katkestas, nagu ka kõik Brabhamid, BRM-id, Hondad ja Eagle'id.

Brabham punkte ei saanud, aga tagas ka konstruktorite karika võidu.

• 1 Jim Clark GBR Lotus-BRM 9
  2 Jochen Rindt AUT Cooper-Maserati 6
  3 John Surtees GBR Cooper-Maserati 4
  4 Jo Siffert SUI Cooper-Maserati 3
  5 Bruce McLaren NZL McLaren-Ford 2
  6 Peter Arundell GBR Lotus-Climax 1

9. etapp Mehhiko GP

Magdalena Mixhuca rajale mindi hooaega lõpetama juba selge pildiga, kes üldsarjas võitjaks tulevad. Kõige suurem isu võita oli seekord Surteesil, kes ka üldsarjas end võiduga teisele kohale tõstis. Teisest ruudust startinud Clark katkestas, kolmandast startinud Richie Ginther tõi hooaja ainsad punktid Hondale. USA tiim Eagle sai üldse esimesed punktid F1-sarjas, aasta hiljem õnnestus neil isegi üks etapp võita.

• 1 John Surtees GBR Cooper-Maserati 9
  2 Jack Brabham AUS Brabham-Repco 6
  3 Denny Hulme NZL Brabham-Repco 4
  4 Richie Ginther USA Honda 3
  5 Dan Gurney USA Eagle-Climax 2
  6 Jo Bonnier SWE Cooper-Maserati 1

Videopilt paraku mängust:

Hooaja esikuuik MM-sarjas 1966

• 1 Jack Brabham Brabham-Repco 42
  2 John Surtees Ferrari; Cooper-Maserati 28
  3 Jochen Rindt Cooper-Maserati 22
  4 Denis Hulme Brabham-Repco 18
  5 Graham Hill B.R.M. 17
  6 Jim Clark Lotus-Climax/B.R.M. 16

Brabhamile seega kolmas MM-tiitel, etapivõite korjas ta veel 1970. aastani, mille järel jäi temanimelist tiimi juhtima Ron Tauranac, 1972. aastast alates aga Bernie Ecclestone, tiimi parimad aastad olid käes, ja kaugeltki mitte möödumas.

Brabhami esimene võit konstruktorite arvestuses:

• 1 Brabham-Repco 42 (49)
  2 Ferrari 31 (32)
  3 Cooper-Maserati 30 (35)
  4 BRM 22
  5 Lotus-BRM 13
  6 Lotus-Climax 8