Kurikuulsa Itaalia peasiirdaja uus plaan: kolme aasta pärast võiks külmutatud ajusid ellu äratada
Neurokirurg doktor Sergio Canavero on juba mõnda aega rääkinud oma plaanist läbi viia maailma esimene inimpea siirdamine. Kava kohaselt võetakse esmalt raskelt haige inimese pea küljest ja siiratakse see siis terve doonorkeha külge. Nüüd ütles doktor saksa ajakirjale Ooom, et ta kavatseb sulatada üles krüogeeniliselt külmutatud aju ja selle doonorkehas ellu äratada.
Arvestades seda, kui kaugele on meditsiin hetkel arenenud ja millised on krüogeenilise külmutamise võimalused, paistab, et Canaverol ei ole eriti head ettekujutust, mida ta täpselt lubab, nendib Gizmodo.
Canavero on oma sõnul hiirte, rottide, koerte ja ka ahvide peal erinevaid peasiirdamisega seotud eksperimente teinud ja sageli teatanud, et katseid on saatnud edu. Teised eksperdid on siiski ta tulemusi pigem ebatäielikeks ja ähmasteks nimetanud.
Esimene inimpea siirdamisoperatsioon peaks Canavero juhtimisel toimuma tänavu detsembris Hiinas kirurg Xiaoping Reni abiga. Kui varem oli siirdamise põhikandidaadiks rasket lihashaigust põdev venelane Valeri Spiridonov, siis nüüd paistab, et operatsioon viiakse läbi ühe hiinlasest vabatahtliku peal.
Äsja pajatas Canavero aga saksa ajakirjale Ooom juba hoopis radikaalsemast ideest, täpsemalt sellest, et tal on plaan hiljemalt kolme aasta sees läbi viia maailma esimene ajusiirdamine. „Sel on palju eeliseid,“ rääkis neurokirurg. „Pole peaaegu mingeid immuunreaktsioone või äratõukamist."
Ainus probleem, mida Canavero ajusiirdamise juures näeb, on see, et inimesele ei jää ühtki ta kehaosa alles ja pärast seda kui teadvus võõras kehas ärkab, võib enesetunne olla üpris kummaline. „Su pead ei ole enam, su aju on siiratud hoopis teistsuguse kolju sisse,“ rääkis ta.
Külmutatud ajudele ligipääsuks plaanib Canavero abi paluda Arizonas Scottsdale`is asuvalt Alcor Life Extension Foundationilt. Nood säilitavad vedelas lämmastikus terveid kehasid, lisaks ka päid, mida firma „neurodeks“ kutsub. ALEFi sõnul pole neil aga Canaveroga mingit suhtlust olnud ja nende sõnul ei ole tänapäevase krüokülmutamise meetodite puhul võimalik külmutatud inimajusid ellu äratada. Seetõttu ootavad ALEFi ladudes asuvad kehad ja ajud kauget tulevikku, mil see võimalikuks osutub.
Canavero pajatusist Ooomile paistab, et tal pole ka päris täpset aimu, kuidas krüokülmutamine täpselt käib. „Esmalt külmutatakse su keha 196 kraadi juures allpool nulli ja seejärel pannakse sind vedelasse lämmastikku,“ ütles ta. Tegelikult kaetakse surnud inimese keha esmalt spetsiaalseete säilitusmaterjalidega, tänu millele jäävad külmumise ajal ära rakukahjustused. Need kemikaalid muudavad inimkeha ja aju justkui klaasjaks.
