Mõistatuslik monument Saaremaal
„Ehituskivideks on keel, kombestik, rahvaluule ja etnograafia. Sellest ei saa silda, isegi mitte purret minevikku, vaid katkendlik punktiirjoon, mille tulevane insener võib aluseks võtta, kui ta on hankinud piisavalt lisamaterjali, või ka kõrvale heita.”
See on katkend Lennart Meri (1929–2006) raamatust „Hõbevalge”, mis lõi Saaremaal asuva Kaaliga seotud müüdid ja tõi need käibele. 16 meetri sügavune peakraater ehk Kaali järv ja selle ümbruse kaheksa kuivkraatrit on kahtlemata üks mõistatuslikum loodus- ja kultuurimälestis Eestis. Kaali on koht, kus saavad kokku geoloogid ja arheoloogid ning teadus ja fantaasia.
Kümneaastase töö tulemusena ja pärast väikeste meteoriidikildude leidmist oli selge, et Kaali järv ja selle ümbrus tekkisid raudmeteoriitide kokkupõrkamisel maapinnaga. Mujal Euroopas ei oldud 1937. aastaks meteoriidikraatrite uurimisega nii põhjalikult tegeletud, nii sai Kaali kraatrist esimene teaduslikult tõestatud meteoriidikraater Euroopas. Reinwald töötas välja ka plaani kraatrite edasiseks uurimiseks ja kohaliku muuseumi loomiseks. Kuid enne kui seda jõuti, algas sõda.
Hiroshima aatomipommi jõud
Teadlased on välja selgitanud, et suurim alla kukkunud tükk oli ligi viiemeetrise läbimõõduga ja tekitas 110-meetrise läbimõõduga ja 22 meetri sügavuse plahvatuskraatri. Saaremaa asustus oli sel ajal üsna tihe ja arvatud on, et Hiroshimale heidetud aatomipommi plahvatusjõuga võrreldav pauk jättis seda kogenutele sügava psühholoogilise jälje, mis sai väljundi uutes tavandites.
Leiukompleksi ja kogu Saaremaa mütologiseerimisele ja antiikmaailmaga seostamisele pani aluse aga just Lennart Meri. 1976. aastal ilmunud fantaasiaromaanis „Hõbevalge: reisikiri tuulest ja muinasluulest” tõi ta käibele ja kinnistas mitmeid Kaaliga seotud müüte. Meri väitel ongi Saaremaa see müütiline Ultima Thule, kuhu jõudis 4. sajandil eKr ajaloo esimene maadeuurija, kreeklane Pytheas.
Meri käsitles Läti Henriku Kroonikas kirjeldatud jumal Tharapita Saaremaale lendamist meteoriidi langemisest mõjutatute tõlgendusena, mida sajandeid on teadvuses hoitud. Kõlas see nii: „Ristisid Virumaal rajamail kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rääkisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale.“
Meri fantaasialend nägi Kaali plahvatuse taga mitme soome-ugri müüdi ja vanakreeka päikesevankri allakukkumise müüdi teket ning Läänemere maade jaanipäeva kombestiku mõjutajat. Nagu Lõugaski, on Meri veendunud, et meteoriidi kukkumine mõjutas kogu muinasaegset vaimukultuuri, mis muutis kraatri oluliseks ohverdamiskohaks ja kogu Saaremaa pühaks saareks.
Praegune muinasusundi uurija Tõnno Jonuks aga kahtleb, et plahvatust kogenud inimesed hakkasid kohta kultuspaigana kasutama.
Meteoriidi langemise mõjul võis sündida mingi uus rituaalipraktika, mis Jonuksi arvates võis jääda lühiajaliseks ega muutnud üldist religioonipilti. Koht aga sai oluliseks hiljem, kui kraatrivallile rajati asula.
Tõde on kuskil seal väljal.