VIDEO: Teadlased kasvatasid uudses kunstüsas kaheksat tallekest - inimesed võivad olla järgmised
Uuringutulemused ilmusid äsja ajakirjas Nature COmmunications.
Kaheksa katsealust lambatalle arenesid nelja katsenädala jooksul täitsa normaalselt – nende ajud ja kopsud arenesid, nende kehale kasvas vill, nad avasid silmad, liigutasid end ja õppisid ka neelama.
Uuringu juhiks on Philadelphia lastehaigla lootekirurg Alan Flake, kes ütleb, et päris nii siiski ei saa, et võtta embrüo, asetada see masinasse ja hiljem väljub sellest siia maailma saabumiseks valmis beebi. See jääb ulmevaldkonda. Kuid mitu kuud liiga vara sündinud laste jaoks jaoks võib uus meetod – selle nimi on Biobag – olla pääsetee.
Biobag koosneb plastikkotist, mis kaitseb loodet välismaailma mõjude eest nagu emakaski. Loode ujub elektrolüüdi lahuses, voolikutesüsteemiga simuleeritakse loote ja ema ühist vereringet ning selles toimuvat süsihappegaasi vahetust hapniku vastu.
Vereringe simuleerimine on paras pähkel
USA-s sünnib hetkel 10% lastest enneaegselt ehk enne 37. rasedusnädalat, neist 6% ehk 30 000 erakordselt vara, mis tähendab seda, et nad tulevad ilmale 28. rasedusnädalal või enne seda. Need lapsed vajavad intensiivravi ja juhul, kui nad sealt välja jõuavad, kannatavad paljud siiski mitmete erinevate terviseprobleemide käes, mis on tingitud sellest, et nad saabusid siia maailma enne seda, kui organite areng sobivale tasemele jõudis.
Kunstüsa on varemgi arendada proovitud ja kõige keerulisem on selle juures just ema ja loote ühise vereringe simuleerimine. Selle juures on õige vererõhu saavutamine väga oluline, lihtsalt väline pump, mis ema südame rolli täidab, võib loote südant kahjustada.
Flake ja ta kolleegid lahendasid probleemi ilma sellise välise pumbata vereringesüsteemi loomisega. Nad ühendasid nabanööri veresooned uutlaadi oksügenaatoriga (see on seade vere hapnikuga rikastamiseks) ja veri voolas tulemusena ühtlaselt läbi süsteemi – nii pehmelt, et loote süda oli võimeline ilma teise pumbata ise verevoolu käigus hoidma. Ka vedelik kotis vahetub nagu lootevedelikki.
Aju ja kopsud arenesid normaalselt
Kaheksa lambaloodet olid 105-120 päeva vanad, kui nad kilekotisüsteemi arenema paigutati. See on võrdne 22-24 nädala vanuste inimloodetega. Pärast seda, kui nad olid plastiküsas neli nädalat edasi arenenud, pandi nad sarnasesse vastsündinute intensiivravi osakonda nagu inimlapsegagi käitutaks. Hiljem talled hukati (kõik peale ühe, kes oli juba võimeline ise ilma ventilaatori abita hingama) ja lahati ning selgus, et nende kopsud ja aju olid vigastusteta ning arenenud nii kaugele, nagu võiks eeldada utes kasvanud tallelt.
Talled pole muidugi inimesed, nende ajud arenevad teistsuguses tempos. Selleks, et seadet saaks turvaliselt inimloodete arendamiseks kasutada, kulub veel palju uuringuid. Esimesi inimkatseid võiks Flake`i sõnul oodata umbes kolme aasta pärast.
