Kuidas lennata vaid 69 aastaga üliereda tähe Siiriuseni: praktiline juhend

Võiks ju eeldada, et kõige lihtsam on külastada sellist tähte, mis meie Päikesele kõige lähemal asub. Tegelikult ei pruugi see eeldus sugugi paika pidada.

Saksamaal Göttingenis tegutseva Max Plancki nimelise päikesesüsteemiuuringute instituudi teadlase René Helleri osutusel võiksid inimesed läkitada sondi meie öötaeva eredaima tähe Penitähe e Siiriuse orbiidile ainult 69 aastaga — seda hoolimata tõsiasjast, et Siirius jääb meist kaks korda kaugemale kui Päikesele lähim täht Kentauri Alfa (Alpha Centauri) süsteemis, milleni jõudmine võtaks aega tervelt 90 aastat.

Eraettevõte Breakthrough Starshot kavatseb Kentauri Alfa süsteemi lummavaid planeete uurima läkitada väikeste, vahvelõhukeste kosmosesondide laevastiku. Breakthrough Starshoti varasemate prognooside järgi peaksid viiendikul valguse kiirusest liikuvad aparaadid Kentauri Alfa lähistele jõudma vaid 20 aastaga. Too prognoos viidi aga läbi, pidades silmas lihtsat möödalendu, mis vältaks kokku vaid loetud sekundid.

Taolisest vilksatusest on aga vähe kasu, kui eesmärgiks on sihtkohas põhjalikumalt ringi vaadata. See eeldaks aga kosmosesondi pidurdamist. Tänavuse aasta algupoolel demonstreerisid Heller ja sõltumatu uurija Michael Hippke, kuidas päikesepurjega varustatud kosmoseaparaadi pidurdamiseks oleks võimalik kasutada ära tähtede endi valgust.

Vastav tehnika võib aga Kentauri Alfa sihtkohana ebaotstarbekaks muuta. Nimelt võtaks kosmoseaparaadi toimetamine Kentauri Proksima (ehk Proxima Centauri, asub 4,25 valgusaasta kaugusel) orbiidile Helleri kalkulatsioonide kohaselt aega umbkaudu 140 aastat.

Siirius asub meist 8,6 valgusaasta kaugusel (lõunataeva Suure Peni tähtkujus), kaks korda kaugemal Kentauri Alfast, ent on sellest samas koguni 16 korda eredam. Taoline eredus aitaks valguspurjega varustatud kosmosesondil kärmemalt enda hoogu kiirendada ja ka pidurdada.

Tulemused üllatasid Hellerit ennastki, ehkki matemaatiliselt on ülesanne pigem lihtsate killast. Nimelt võrdub tähesüsteemini jõudmiseks vajalik ajavahemik vastava vahemaa ja sihttähe ereduse ruutjuure jagatisega, mistõttu ongi Siiriuseni võimalik reisida kiiremini kui Kentauri Alfa juurde.

Harvardi astronoomiateaduskonna dekaani professor Avi Loebi hinnangul on tegu uuendusliku ja huvitava ideega. „Kui eesmärgiks on aga valguse kiirusele lähedase kiiruse saavutamine,“ hoiatas prof Loeb, „eeldab taoline kontseptsioon äärmiselt õhukese päikesepurje kasutamist.“