Hiina hiigelsuurel ekspordil on muidugi kaks külge. Esiteks toimetatakse sealtkaudu ka meie turule nii laialt ostetavaid kaupu, teisalt aga on konkureeriv tööstus paljudes maailma riikides, sh ka Eestis sunnitud uksed kinni panema, sest Hiina odavkaupadega võistelda lihtsalt ei suudeta.

Veel aastal 2004 oli maailma suurimaks kaubaveosadamaks (konteinerite arvult) Hongkong, veel aastal 2009 Singapur, kuid 2008-2009. aastate üleilmse majanduskrahhi tulemusel sai suurimaks sadamaks just Shanghai.

Shanghai, Hiina

Niisiis 2015. aasta seisuga oli kaubaveo mahult maailma suurimaks sadamaks Jangtse jõe suudmes asuv Shanghai, ning mõõtühikuks, millega sealset kaubaveomahtu mõõdetakse on TEU (standardse 20-jala (6,1 meetri) pikkuse konteineri ekvivalent). Shanghai sadama kaudu veeti aastas 36,5 miljonit TEU-d kaupa. Sadama 125 kaid suudavad teenindada enam kui 2000 konteinerlaeva kuus, ligemale veerandi kogu Hiinast välja suunduvast kaubaveost.

Singapur

Niisiis, liidrikohast ilma jäänud, aga ikka veel suuruselt teine sadam maailmas, 30,9 miljoni konteineriga aastas. Malaka väinast käib läbi suurem osa Ida-Aasia kaubaveost ja seda pole suutnud oluliselt vähendada ka krooniline probleem piraatidega. Singapuri sadamas tegeleb pideva transiidi abistamisega 200 kraanat. Sadamat on aga kavas oluliselt laiendada, et esikoht maailmas tagasi võtta.

Shenzhen, Hiina

Shenzheni sadam koondab enda alla tegelikult küll kümme sadamat Hiinas Guangdongi provintsis, kokku 140 kaiga, mille kaudu liigub pigem Hiinast välja 24,1 miljonit konteineritäit kaupa.

Ningbo-Zhoushan, Hiina

Hiina Zhejiangi provintsi sadam vahendas TEU-des arvestatuna küll vaid 20,6 miljonit konteineritäit kaupa, aga kaubaveo tonnaažilt (888,96 miljonit tonni) oli mõningatel andmetel siiski maailma suurim. Sadamad ühendati aastal 2006, kokku 191 kaid vahendavad peamiselt toorainevedu.

Hongkong, Hiina

Varasematel aastakümnetel hoidis Hongkongi sadam tihti enda käes suurima konteinersadama tiitlit, 2015. aastal veeti sealtkaudu 20 miljonit konteineritäit kaupu. Kokku üheksa terminali 24 kaiga, ehitamisel on ka kümnes.

Busan, Lõuna-Korea

Kuigi suurematele kõvasti veel alla jäämas, on Lõuna-Korea suurim sadam viimastel aastatel jõuliselt ennast paisutanud, vahendades 2015. aastal 19,5 miljonit konteineritäit kaupu. Asukoht Korea poolsaare lõunatipus on hea ka transiidile.

Qingdao, Hiina

Kollase mere ääres paiknev sadam vahendas 2015. aastal 17,3 miljonit konteineritäit kaupa, olles ka strateegilises liidus Busani sadamaga. Qingdaos on ka eraldi terminal rauamaagi veoks.

Guangzhou, Hiina

Tegemist oleks suurima sadamaga Lõuna-Hiinas, mille kaudu veeti 17,1 miljonit konteineritäit kaupu (kui naabruses olev, teatavasti oluliselt suuremgi Hongkongi sadam vormiliselt samuti Hiina koosseisu ei kuuluks).

Jebel Ali, Ühendemiraadid

Ainus sadam suurte hulgas, mis ei paikne Ida-Aasias, valmis aastal 1979 ja on suurimaid inimkätega ehitatud (s o üleni merelt võidetud alal) sadamaid maailmas. Kokku 67 kaid vahendab aastas 15,8 miljonit konteineritäit kaupu.

Tianjin, Hiina

Põhja-Hiinas Bohai lahe ääres asuv sadam vahendas ligi 13,9 miljonit konteineritäit kaupa, ning valmis või valmimas peaks seal olema 151 kaid. 2015. aastal toimus sadamas ilmselt lohaka kaubakäsitlemise tulemusel mitu plahvatust, tappes kokku 173 inimest.

Suurim Euroopas

Niisiis, alles 11. kohal jõuame esimese eurooplaseni edetabelis, mõistagi Rotterdami sadamani. 12,2 miljonit konteineritäit kaupu. Aastail 1962-2004 oli see maailma kõige tihedama liiklusega sadam, kuid kaotas seejärel tiitli Singapurile ja hiljem Shanghaile. Sadam on järjekindlalt tegutsenud 14. sajandist peale, laiendamine on aga endiselt plaanis.

Mujal

Ameerika suurim kaubaveosadam Los Angeles mahub konteinerite arvult alles 19. kohale, 8,1 miljoni TEU-ga aastas, kaisid on sealses sadamas lausa 270.

Suurim "aafriklane" Port Said Egiptuses mahub selles edetabelis alles 42. kohale (kolm miljonit konteineritäit aastas), suurim "okeaanlane" Melbourne Austraalias 49. kohale (2,6 miljonit TEU-d). Tonnaažilt mahuks küll Austraalia Port Hedland ka maailma esikümnesse.

Eesti suurima kauvabeosadama Muuga võimuseks on 0,7 miljonit TEU-d aastas, kuigi tegelik läbilase jääb siiski oluliselt väiksematele numbrite peale.