Kadumisoht kollitab: muistse islandi keele saatus on küsimärgi all
Phys.org vahendab ekspresident Vigdis Finnbogadottirit, kes ütles Associated Pressile, et Island peab võtma kasutusele konkreetsed meetmed emakeele päästmiseks. Finnbogadottiri sõnul on määrava tähtsusega, et kõikvõimalikud arvutiprogrammid arendataks niisugusteks, et neid ka islandikeelsetena kasutada saab. Praegu on islandi keel üks kehvemini toetatud digikeeli Euroopas. Vastasel puhul võib islandi keel lõpetada ajaloo prügikastis nagu ladina keel, usub ta. Islandi keelt räägib hetkel emakeelena vähem kui 400 000 inimest.
Lapsed räägivad omavahel inglise keeles
Esimese murekohana kolmest suuremast on kooliõpetajad adumas muutusi õpilaste keelekasutuses. See tähendab muudatusi nende islandikeelses sõnavaras ja loetava mõistmises, aga mitte ainult. Näiteks hariduskonsultant Anna Jonsdottir ütles, et ta kuuleb Reykjaviki teismelisi üha enam omavahel hoopis inglise keeles kõnelemas.
15-aastastele ei anta enam koduseks ülesandeks mõni keskaegne saaga läbi töötada. Ka 1955. aasta nobelisti kirjandusklassik Haldor Laxnessi teoste õpilastele tutvustamisega oodatakse pigem lõpuklassini. Islandlased on traditsiooniliselt olnud uhked olnud selle üle, et nad on võimelised aastasadade taguseid saagatekste vabalt ja soravalt lugema ning mõistma, sest nende keel on tänapäevasega üsna sarnane.
Islandi ülikooli keeleteaduse professor Eirikur Rognvaldsson on algatanud kolme aasta pikkuse uuringu, mille raames vaadeldakse 5000 inimese keelekasutust. See on suurim uuring läbi aegade, mis islandi keele kasutusele pühendatud on. Varajased tulemused ütlevad Rognvaldssoni sõnul, et väikesed lapsed kuulevad üha vähem ja vähem islandi keelt, mis võiks nende enda keelekasutusele tugeva kodumaise põhja laduda.
Keel on olnud murekohaks varemgi
Mure islandi keele tuleviku pärast pole uus. 19. sajandil Taani kuningriigi koosseisus olles mõjutas islandi keele sõnavara ja lauseehitust tugevasti taani keel. Saareriigi iseseisvusliikumise eesotsas seisjad põhjendasid just islandi keele olemasoluga väidet, et islandlased on eraldi rahvus. Aastast 1944, mil Island iseseisvus, on riigi presidendid alati olnud keele säilitamise eestkostjaiks.
Majandusprofessor Asgeir Jonsson ütles AP-le, et ilma oma unikaalse keeleta võib Islandit tabada ajude äravool, eriti teatud erialade esindajate seas. „Suurbritannia linnas, kus elab sama palju inimesi kui meil terves riigis, on palju vähem teadlasi ja kunstnikke,“ tõi ta näite. „Nad on liikunud suurlinnadesse.“
Islandi haridusministeerium arvab, et tuleks investeerida umbes miljard islandi krooni ehk üle 8 miljoni euro, et aidata keelt tehnoloogiaarendatajatel valikuna uude tarkvarasse ja seadmestikku sisse viia. Ehk on islandi keele seis 21. sajandil ka midagi sellist, millele Eestis mõtlema peaksime - väikeriigid ja väikesed keeled mõlemad.