Facebookil on läinud päris kaua aega, et välja mõelda, mida virtuaalse reaalsusega peale hakata, peale võimaluse kasutajatel 360 pilte-videot vahtida (sellist sisu, mis vaatajat täisringis ümbritseb; igaüks võib seda luua spetsiaalsete VR-kaameratega).

FB tutvustas siis oma VR-plaane oma USA-s San Joses peetaval iga-aastasel tarkvara arendajate konverentsil f8.

Lühidalt võib asja kokku võtta, et uudiseid on kolm, üks on hea ja kaks halvad.

Hea on see, et Facebook näeb VR-il endiselt tohutut potentsiaali ja teeb kõik endast oleneva, et selle tähtsust alal hoida. Täpselt nii nagu kõik valdkonnaga seotud tehnoloogiafirmad õhinal 2013-2015. aastate paiku rääkisid.

Samsungi jaoks halb on see, et Facebooki huvitab palju rohkem üksi VR-i vallutamine, milleks nad 2014. a ka Oculusi (firma) ära ostsid. Samsung tegeleb oma Gear VR-iga, Facebook täna pigem ainult oma plaanidega.

Üldiselt halb on ka see, et aasta pole enam 2015. VR-i saab tänavu isegi parima tahtmise juures (endiselt) ainult nišivaldkonnaks pidada.

Jah, eri VR-seadmeid on müüdud lausa väidetavalt paari miljoni jagu, mis on ju tore. Ja mobiilimängu Pokémon GO näol on esimene megahitt ka nähtud (mis esindab küll täiendatud reaalsust ehk AR-i, mitte VR-i, aga need on jämedalt võttes nagu realiseerimata potentsiaaliga mündi kaks külge).

Aga see ei muuda valitsevat seisu, et VR ei paku endiselt midagi, mida me nii väga vajame ja naudime, et kulutused seadmete ostmiseks ja kasutamise üldine tülikus välja kannatada. Näiteks seadmekandmise raskus, kehalised ebamugavused, vajadus kasutamise ajal piiratud territooriumil paigal olla jms.

Selles valguses on Facebooki plaanid nii nirud, et nad polekski nagu oma mõttetööga paari aasta tagusest ajast edasi liikunud, kui VR-seadmed olid suuremjaolt veel müügile jõudmata.

Aga otsusta ise. Facebooki VR-strateegia keskmes on vaatajat ümbritsevad videod (endiselt nišiteema) ja... veebikeskkond Spaces, mis on praeguseks beetatestijate kätte jõudnud.

Spaces on keskkond, mida näed Oculus Rifti VR-peakomplekti pähe tõmmates. Seal saab:

* endale Facebooki-profiili põhjal isiksuse ehk avatari luua,

* ringi kõndida ja ümbritsevat imetleda,

* teiste kasutajatega vestelda ja Facebooki-sõpru liituma kutsuda,

* Facebookis leiduvaid 360 fotosid-videosid ehk täisringis ümbritsevat sisu vaadata,

* reaalsetele isikutele (mitte ainult Spacesi kasutajatele) Messengeri videokõnesid teha,

* videomängukesi nautida, nagu Facebookis,

* ja kõike muud võimalikku, mida arendajad tulevikus lisavad.

Lühidalt kokku võttes saab seal teha kõike seda, mida ilma VR-seadmeteta tavalistes veebipõhistes keskkondades.

Taolisi omaette kübermaailmasid on arendatud juba aastaid ja kuigi mõned neist on praegugi populaarsed (eelkõige Minecraft), siis enamik ei suuda pikas perspektiivis kasutajaid kinni hoida (Second Life, Miitomo).

Ja miks kasutajad peakski seal eraldi digielu elama? Meil on juba küllalt digielu tänu arvutitele, nutiseadmetele ja internetile üldiselt!

Kokkuvõttes tuleb nentida, et Facebooki lähenemine uutele reaalsustele mõjub hetkel lootusetult arhailiselt ja meelitab isegi vähem kui aastal 2015. Kas nad tõesti arvavad, et sellisele keskkonnale on tänapäeval suurt huviliskonda? Või nad tõesti teavad midagi, mida meie ei tea?

Facebook tutvustas tänavusel f8-üritusel ka mitmeid muid tulevikuplaane, aga ükski pole veel kaugeltki valmimise lähedal, mis õigustaks pikemat tutvustamist või eraldi artiklite kirjutamist. Näiteks:

* täiendatud reaalsust pakkuvad platvorm ja prillid - väga varajases arendusjärgus projekt, sõltub ka palju sisu- ja äpitootjate tulevasest entusiasmist

* mehitamata droonhelikopterid, mis võivad kuude kaupa õhus püsida ja hakkavad katastroofipaikades internetti pakkuma - samuti alles varases arendusjärgus

* kasutajaliides, mis võimaldab inimesel mõttejõuga arvutit kontrollida.