Kas kuningas on tõesti väärt oma kaalu kullas? Suurim lunaraha, mida kunagi maksta tulnud
Aastal 997 üritas endine Praha, siis juba Gniezno piiskop Adalbert (oma nimega Vojtěch, rahvuselt tšehh) paganlike preislaste seas jumalasõna kuulutada, kui üks kohalik tegelane otsustas piiskopi märtrite radadele saata. Poola kuningas (ja lühikest aega ka Böömimaa valitseja) Bolesław I nõudis austatud usutegelase surnukeha tagasi, ning preislased olid valmis tingimusel - nemad tahavad vastu piiskopi kehakaalu jagu kulda. Ilmneb, et kuningas ei hakanud isegi kaht korda mõtlema, maksis ära ja asi lahendatud. Kuid surnukeha paigutati Poolas hauakambrisse, kust tšehhid selle omakorda 1039. aastal endale röövisid. Adalberti pea osteti preislastelt tagasi veel eraldi, aastal 1127, ja paikneb Gnieznos (kuigi see pole ainus väidetav Adalberti pea). Paistab, et piiskop oli tõesti kogu kulda väärt.
Kuningad on väärt aga tunduvalt rohkem. Ja neid valitsejaid, kes pidanud ennast vangistusest vabaks ostma, on ridamisi. Siin väikene arvutus tänase päeva dollaritesse:
Julius Caesar - 69 miljonit dollarit
Aastal 75 e.m.a. polnud Caesar küll veel mingi valitseja, vaid jõukast suguvõsast pärit 25-aastane noormees. Ta oli teel õppima Kreekasse, kui piraadid noormehe vangi võtsid. Julius oli hakanud lausa kelkima, et ta on väärt palju enamat kui 20 talenti kulda, mida piraadid nõudsid. Seega maksti tema vabastamise eest 50 talenti kulda, aga üks toonane talent kaalus 32,3 kilogrammi.
Niisiis ühe noormehe eest 1615 kilogrammi kulda, praeguses rahas võrrelduna 69 miljonit dollarit. Caesar küll asja nii ei jätnud, püüdis hiljem oma röövijad kinni ja tappis nad, aga raha oli läinud.
Richard Lõvisüda - 17,4 miljonit dollarit
Inglise kuningas, keda Robin Hoodi lugudes tagasi oodatakse, võeti tegelikult vangi ristiretkelt naastes, aastal 1192 Viini lähistel Austria hertsogi Leopold V poolt, kes süüdistas kuningat oma nõbu mõrvamises ja enda alandamises Akkoni kindluses.
Hertsog andis vangi hiljem üle keiser Heinrich VI-le, kes esitas kuninga vabanemiseks tingimuse - 150 000 marka raha. Üks mark võrdus saja penniga, üks penn aga hõbedas 1,7 grammiga. Niisiis tuli kuninga eest maksta 25 500 kg hõbedat.
Summa oli ligi kolmeaastane Briti kuninga sissetulek, aga erimaksudega ja kirikute varanduste konfiskeerimisega saadi summa kokku ja kuningas oli juba 1194. aasta veebruaris kodus tagasi. Teised allikad lisavad vahetuskursile ka inflatsiooni ja ütlevad, et tegelik summa vastaks 3,3 miljardile dollarile.
Jean II - 433 miljonit dollarit
Jean II oli Prantsuse kuningas Saja-aastase sõja ajal, aastail 1350-1364. 1355. aastal Poitiersi lahingus sai ta aga lüüa ja jäi inglaste kätte vangi, nautides küll vangistuseski kuningliku elustiili hävesid. Brétigny rahu (1360) määras lunarahaks kolm miljonit krooni, ning kuningas Jean II, andes vahetuseks vangi oma poja, Anjou hertsogi Louis I ja veel 40 kõrgest soost aadlikku, läks ise lunaraha kokku koguma.
Üks inglise kroon võrdus toona 22-karaadise kullaga ja kaalus 3,69 grammi. Korruta summa veel kolme miljoniga ja väärtus kokku kerkib enam kui 400 miljonile dollarile praeguses rahas. Kuid raha kogumine ebaõnnestus, Louis põgenes vanglast, seega läks kuningas ise vabatahtlikult Inglismaale vangistusse tagasi, teda võeti vastu suurte paraadidega, aga ta suri mõni kuu hiljem tundmatusse haigusse.
Šoti kuningas David II (1324-1371) oli väärt palju vähem. Samas sõjas prantslaste liitlasena Inglismaad rünnanud ja 1346. aastal vangi langenud kuninga eest nõuti Šotimaalt vaid 100 000 merki (Šoti hõberaha), täpsemini järelmaksuna 10 000 igal aastal kümne aasta jooksul.
Šoti parlament oli lõpuks, alles 11 aastat hiljem, 1357, seda summat valmis ka maksma ja kuningas vabanes. Merk sisaldas küll vaid 50-protsendi ulatuses hõbedat, aga isegi selle summa maksmine vajas maksukoorma suurendamist kogu riigi elanikele. Seitse aastat pärast seda oli paraku raha otsas ja edasi pidas David II juba pikale veninud läbirääkimisi, et Londonile midagi muud asemele pakkuda ja nähtavasti suutis ka ametivenna Edward III leebuma panna.
Inka valitseja Atahualpa - 72 miljardit dollarit
Kuningaks teda päris ei nimeta, tiitliks oli tal sapa inca, aga Atahualpa valitses Quito riigis aastail 1525-1533 ja kogu Inkade impeeriumis 1532-1533. Hispaania konkistadoor Francisco Pizarro ratsutas 168 mehega tema riigi vastu, kuid Atahualpa ei pidanud neid piisavaks ohuks ja võttis hoopis kõnelusteks vastu. Pizarro tappis valitseja ihukaitsjad ja võttis Atahualpa vangi.
Seni hispaanlastelt kõigi röövitud varade tagastamist nõudnud Atahualpa oli järsku valmis oma vabaduse eest maksma üht ruumitäit kulda ja kaht ruumitäit hõbedat. Pizarro võttis varanduse vastu, aga hukkas Atahualpa ikkagi. Ruum, kus kulda hoiti, oli mõõtmetelt 22x8x17 meetrit, ehk ühe ruumitäie kulla väärtuseks hinnatakse ligi 70 miljardit ja kahe ruumi hõbeda väärtuseks 2,2 miljardit dollarit. Hind arvestatud 2014. aasta väärtuses.
Kuninga lunaraha
Kuninga lunaraha (Kings ransom) on termin, mis tähistanud eri aegadel erinevaid summasid, enamikus aga olnud vaid võimaluseks lihtrahvale suuremat maksukoormat peale panna.
Algne sõna rançon tuleb kasutusele prantsuse keeles alles 13. sajandil, ja ilmselgelt kasutati seda aastal 1250, kui Prantsuse kuningas Louis IX Egiptuses vangi langes. Vabanemise eest loovutas ta mamelukkide sultanile vallutatud Damietta linna ja maksis 400 000 Toursi liivrit lunaraha, mis võrdus kolmandiku riigi tuludega.
Raha laenas ta templirüütlitelt, kellel seda kõlisevat isegi üleliia (panid ju just templirüütlid ristisõdade ajastul algelise panganduse käima). Ometi läks ta veel 1270. aastal viimsele ristiretkele Aafrikasse, kus suri koos enamiku oma armeega nakkushaiguste (ennekõike düsenteeria) kätte.
Tulles meile lähemale, siis Tallinna rajaja, Taani kuningas Valdemar II langes Saksamaal vangi aastal 1223, ning vabanemiseks kaks aastat hiljem pidi maksma 45 000 marka hõbedas, ühtlasi loobuma Saksamaa-valdustest, kuigi ei pidanud just sõna. Uuest lahingust, mille ta kaotas aastal 1227, pääses kuningas eluga vaid ühe sakslasest rüütli selja taga hobusel ratsutades. Tema lunaraha vahetuskurssi meil paraku arvutada ei õnnestu.
1622. aastal läks Florida vetes põhja Hispaania galeoon Nuestra Senora de Atocha, pardal varandus, mille kohta on kasutatud samuti nimetust kuninga lunaraha: 1038 hõbedalatti, 203 kilogrammi kulda, 230 000 hõbemünti, laevaga koos hukkus 260 inimest.
1714. aastal pakkus Briti parlament aga "king's ransom" nimetuse all 20 000 naelsterlingit (praeguses rahas kolm miljonit eurot) sellele, kes suudab lahendada pikkuskraadi probleemi. Suurima summa kasseeris lõpuks kellameister John Harrison, kes teenis riigilt 23 065 naelsterlingit 35-aastase perioodi jooksul, alates 1773. aastast.
