Kas tehisintellekti kiire areng rikub inimese suhet jumalaga – või hoopis tugevdab seda?
Kultuuriajakiri The Atlantic avaldas mõne aja eest intrigeeriva artikli „Is AI Threat to Christianity?“ („Kas tehisintellekt on oht kristlusele?“), mis pakub mõtlemisainet nii moodsast tehnoloogiast kui ka religioonist huvitujale.
Artiklis on sissejuhatuseks ülevaade sellest, kuidas Rooma paavst Franciscus on katoliku kiriku vaateid meeldivalt tänapäevastanud. Siit tekib aga küsimus, et kui „külalislahkeks“ kristlus kui maailma levinuim religioon üldse muutuda võiks.
Kas kristlased oleksid valmis igasuguseid mõtlevaid olendeid enda hulka vastu võtma – isegi tehisintellekti?
Tehisintellekt pole enam mingi tulevikufantaasia, vaid on kõikjal meie ümber, näiteks nutiseadmetes digiabiliste kujul. See võimaldab masinatel juba ise õppida, otsuseid langetada, kunstiga tegeleda. Inimkäte loodu on ise loojaks hakanud.
Tehisintellekti on põhjust ka karta. Tehnoloogiagurud nendivad, et meil pole võimalik ennustada, kuidas ja kui ruttu see edasi areneb ja kas see inimesele kahjulikuks ei muutu.
Kuidas tehisintellekti edasi arendada nii, et sellest inimkonnale kahju ei sünniks, seda käsitseb avalik kiri, millel on oma "allkirja andnud" üle 8000 inimese, sealhulgas helged pead nagu Elon Musk, Steve Wozniak, Stephen Hawking ja Jaan Tallinn.
Inimkonna ohustamise teema puhul tuleks eraldi vaadelda, et ega see ei hakka takistama (lutsulikult väljendudes) inimese vajadust oma hinge eest hoolt kanda. Ehk siis kui tehisintellekt areneb nii kaugele, et hakkab tekitama vastuolusid maailmas väga levinud kristliku maailmavaatega, võib see tekitada ühiskondlikul pinnal suuri pingeid.
Ajaloost on tuntud mitmed sellised juhtumid nagu Galileo Galilei kinnitus, et Maa tiirleb ümber Päikese, mitte vastupidi, ja Charles Darwini teooria looduslikust valikust.
Kui tehisintellekt jõuab veel vaba tahte tekke või arendamiseni, siis tekib juba vajadus teoloogiat selle põhiaspektides muuta või täiendada. Vähemalt nii usub Kevin Kelly tehnoloogiaajakirjast Wired.
Võtame näiteks mõiste nagu hing. Seda on üldiselt käsitletud ainult inimesele omase nähtusena, mis on kristlikust vaatenurgast seotud sellega, et Jumal inimese oma näo järgi lõi.
Mike McHargue, kristlik müstik ja kirjanik, ütleb, et kristlased pole hinge täpses tähenduses aga üksmeelele või isegi selgusele jõudnud.
See paistab olevat meie mittefüüsiline kese, mis ei sõltu kehast või pole sellega ühendatud. Kas sellise definitsiooni järgi saaks ka tehisintellektil hinge olla, küsib ta.
Kui sul on hing ja sa lood endast füüsilise koopia, tekib eeldus, et tal on ka hing. Inimesed on juba katseklaasis viljastama ja elusolendit kloonima õppinud. Kui aga õppida inimaju digitaalselt lahti kodeerima, siis tehisintellekt oleks meie digiversioon. Kas sellel saab siis ka hinge olla?
Siit tekib veel rohkem raskeid küsimusi. Kui kunstlikult loodud mõtleval masnial on hing, siis kas see saab Jumalaga suhestuda? Piibel õpetab, et Jeesuse surm tõi kõigele loodule lunastuse ja võimaldas inimkonnal Jumalaga ära leppida. Kas Jeesus suri siis tehisintellekti nimel ka? Kas robotid saab olla "päästetud"?
Järgmiseks patu küsimus. Kui robotid õpivad ainult head tegema – mis on headuse etalon, tuleb enne muidugi kokku leppida -, kas nad oleksid siis paremad kristlased kui inimesed?
Ja kui kõik loodu on mõeldud jumalale austuse avaldamiseks, siis kuidas tehisintellekt seda teostaks? Käiks kirikus, laulaks hümne, hoolitseks puudustkannatajate eest, palvetaks? Kas tema palve oleks sama väärtuslik kui inimese oma, s.t kas Jumal oleks valmis seda „kuulma“?
Piiblis pole muidugi midagi märgitud mitteinimestest mõistusliku elu saabumise kohta, küll aga leidub viide, et Jumalal on eriline suhe just inimkonnaga ja inimesed on teiste olendite seas erilised. Seda aga mitte niivõrd inimeseks olemise tõttu kui seetõttu, et loojal on meile kindel eesmärk.
Kevin Kelly on igatahes veendunud, et tehisintellekt omandab varem või hiljem vaba tahte ja küsib siis inimkonnalt abi, et mida teha, kui ta jumalat usub.
Selleks oleks vaja neile päris oma katekismust, mis põhivastused teada annab. Ka McHargue on veendunud, et teema on tähtis, sest tema veebisaadete (podcast) „Ask Science Mike“ ja „The Liturgist“ kuulajad küsivad selliste asjade kohta palju.
McGrath lisab sellise mõtte: tehisintellekti kiire areng võib usklike usku ka tugevdada. Religiooni keskmes on tõdemus, et inimene pole Jumal ja on seega eksklik ega tea kõiki vastuseid. Sel juhul peaks veendumus, et elus tuleb usaldada esmalt jumalikku tarkust ja siis oma inimlikku tarkust, ainult tugevnema.
