Vene luurelennuk lendab üle USA ja Kanada ning teeb pilti - ja kõik on igati korras

Avatud Taeva leping on 2002. aastal jõustunud rahvusvaheline kokkulepe, millega on tänaseks ühinenud 34 riiki: ehk siis NATO riigid (peale Albaania), Rootsi, Soome, Venemaa, Valgevene, Ukraina, Gruusia, Bosnia-Hertsegoviina. Ja selle lepingu alusel on osalejariikidel luba teatud aegadel ja teatud tingimustel korraldada relvastamata vaatluslende lepingupartnerite territooriumi kohal.

Niimoodi võtab aga üks ümberehitatud Venemaa sõjaväe lennuk ette mitu avaliku lendu üle USA ja Kanada territooriumi, pildistades kõike all toimuvat ja jälgides samal ajal ka USA ja Kanada valitsuse tegevust. Leping, mis seda võimaldab, sõlmiti 24. märtsil 1992 Helsingis toona veel NATO ja nn Varssavi pakti riikide vahel, aga teatavasti on suurem osa endise Varssavi pakti riike (ehk siis NSV Liidu kunagisi satelliite) seejärel võetud vastu NATO-sse.

See aeg, mil vastase territooriumilt luureinfo kogumine vajas luurelennukite ülelende, jääb küll tegelikult sügavale 1960. aastatesse, meenutades USA luurelennukite Lockheed U-2 ülelende Kuubast ja Gary Powersi juhitud luurelennuki allatulistamist NSV Liidu kohal, ajastul, mil tuumasõda oli võimalik vaid vaevu ära hoida. Tänapäeval on satelliitluure ilmselgelt palju paremal tasemel kui toona ja on selge, et ameeriklastel on Venemaal toimuvast ja venelastel Ameerikas toimuvast päris hea reaalajas ülevaade ilma nende lendudetagi olemas.

Seega, pole põhjust arvata, et ameeriklased või venelased praegu suure pabinaga oma sõjalisi objekte varjama hakkaks, sellised vastastikused viisakusvisiidid on olnud juba rutiiniks. Salajased objektid on niigi kogu aeg võimalikult varjatud.

Näiteks Eesti on kohustunud vastu võtma kuni neli teiste lepinguosaliste vaatluslendu aastas ja nii on ka Venemaa lennukeid korduvalt Eesti taevas nähtud. Eesti vaatlejad on aga osalenud ka USA vaatluslendudes Venemaa kohal.

USA kohal lendas Vene lennuk tegelikult juba 10.-15. aprillini, Kanada kohal lennatakse 18.-22. aprillini. Lennuki seadmetega kontrollitakse ametlikult seda, kas USA või Kanada on rikkunud tuumadesarmeerimise kokkuleppeid, või muid relvastusalaseid kokkuleppeid, samal ajal lendavad USA ja Kanada samasuguste ülesannetega aga Venemaa õhuruumis.

USA kasutab oma modifitseeritud lennukit OC-135B, Venemaa aga lennukit Tu-154M, mis on varustatud mitmesuguste sensoritega. Teised riigid kasutavad ka väiksemaid lennukeid. Iga lepinguosalise kogutud vaatlusandmed on avalikuks kasutamiseks ka teistele lepinguosalistele, mõistagi peavad viimased selle eest maksma.

Vastastikuse õhuvaatluse põhimõtet oli algselt pakkunud sõnades küll NSV Liidu ministrite nõukogu esimees Nikolai Bulganin juba 1955. aastal, kuid külma sõja ajal polnud just venelased tegelikult sellest huvitatud, sest ameeriklaste U-2 oli luurelennukite seas omaette klassist.

Viimastel aastatel on Venemaa ja Türgi vahel nähtud ka teravat sõnavahetust, kuna venelaste arvates Türgi ei laskvat neid igale poole ligi. Avatud Taeva lepingu lennud kulgevad nimelt rangelt varemalt kokku lepitud trajektoori pidi, tehes vahepeatusi ka kindlalt kokku lepitud lennuväljadel. Kuigi lepingut annaks ka vabamalt tõlgendada.

Ainus tegelik piirang on aga lendude arv, mis sõltub riigi suurusest. Venemaa ja USA võimaldavad vastastikku 42 lendu aastas, Prantsusmaa näiteks 12, Eesti neli ja Portugal kaks.

Luureinfo kogumisel on lennud küll ka abiks, aga eks vastastikuse koostöövõime testimine on olulisemgi ülesanne.