Lõpp on lähedal: Saturni orbiidil tiirlev sond Cassini määras oma avastustega endale surmanuhtluse

Sond asus Saturni poole teele kakskümmend aastat tagasi, jõudis selle orbiidile juulis 2004 ja nüüd on kütus lõppemas. Cassini suunatakse peagi uuele kursile, mis viib kosmosesõiduki vältimatu kokkupõrkeni planeediga, mida see uurima saadeti.

Cassini viimane tööpäev on kindlaks määratud - see on 15. september. Enne seda plaanitakse sond veel korduvalt Saturni ja selle rõngaste vahelt läbi lennutada ja õngitseda niivõrd palju uusi andmeid kui vähegi võimalik. Täna on päev, mil teadlased annavad Cassinile viimased korraldused, mida järelejäänud aja jooksul täpsemalt teha.

NASA teadlased selgitasid hiljutisel pressikonverentsil, miks nad on otsustanud Cassinile just sel viisil - Saturnile otsa põrutades - lõpu teha. Tuli välja, et sond tõmbas ise endale oma revolutsiooniliste avastustega häda kaela. Just Cassini avastas Saturni ühe suurema kuu Enceladuse jäise koore alt soolase vee ookeani ning kuu pinnast purskuvad kõrged veegeisrid. Cassini lendas oktoobris 2015 neist läbi, "maitses" vett ja selgitas ookeani koostise välja. Ilmnes, et see võiks olla elu eksisteerimiseks sobilik paik. Niisugusesse kohta ei taheta inimtekkelist kosmoseromu maha jätta. Et aga pole välistatud, et pärast kütuse ja sihikindla liikumise lõppu võib Cassini lõpuks mõne Saturni kuu pinnal lõpetada, otsustatigi ta Saturni atmosfääri suunata.

"Me ei soovi selle puutumatu taevakehaga (Enceladusega - Forte) tahtmatut kontakti," ütles Earl Maize missiooni juhtivast NASA reaktiivliikumise laborist (Jet Propulsion Laboratory ehk JPL). "Cassinile tuleb turvaliselt lõpp teha. Kuna me tahtsime Saturni juurde jääda, pole muud varianti kui sond mingil kontrollitud viisil hävitada."

Maize ja teadlased 19 riigist väljastpoolt USAd plaanivad aga Cassinist viimse kui infopiisa välja pigistada enne, kui sellest saab hõõguv radioaktiivne komeet Saturni tormide kohal. Mõeldi küll, et ehk võiks sondi saata mõne muu Päikesesüsteemi kauge planeedi nagu Neptuuni või Uraani juurde, ent aastal 2010 otsustati siiski Saturni juurde jääda.

Lõpuspiraal algab järgmisel laupäeval

Cassini viimane tants ümber oma hiiglasliku partneri algab 22. aprillil. Siis lendab kosmoseaparat viimast korda lähedalt mööda Titanist, mis on Saturni suurim ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu, ühtlasi ainus paik Päikesesüsteemis peale Maa, mille pinnal teatakse olevat vedela aine järved-mered (seal ei koosne need veest, vaid metaanist), kus sajab vihma ja millel on tihe atmosfäär. Titani gravitatsiooni abiga heidetakse Cassini nagu linguga üle Saturni ning 26. aprillil lendab sond esmakordselt läbi Saturni rõngaste ja planeedi enda vahelt. See "pilu" on umbes 2400 kilomeetri laiune.

Oma viimastel orbiitidel saab Cassini teha kõige lähedasemaid pilte seni Saturni poolustest ja sealsetest virmalistest, mõõta Saturni rõngaste massi ja võtta proove jäisest materjalist, millest need koosnevad. Veel saadakse uut infot selle kohta, kui suur täpselt on planeedi tahke südamik ja kui kiiresti Saturn pöörleb.

Viimased pildid saadab Cassini vaid mõned tunnid enne seda, kui 2,78 tonni kaaluv kuldne kosmosesõiduk gaasihiiu atmosfääri siseneb. Seejärel sond puruneb, sulab, aurustub ja saab osaks planeedist, mida see 20 aastat tagasi uurima saadeti. Nii kirjeldavad teadlased mõningase nukrusega kosmoseaparaadi elu lõppvaatust, millele on nimeks antud Grande Finale ja mis on kohe-kohe algamas.