Tagasi juurte juurde: indiaanlaste tomahook muutus ohtlikuks tapariistaks tänu inglastele

Tomahawk on täna tappev tiibrakett USA mereväe relvastuses, mis küll kiiruselt alla jäämas Vene uuematele konkurentidele. Algselt tähistas tomahook aga relva, millega puutusid kokku indiaanlastega konflikti sattunud esimesed kolonistid Põhja-Ameerikas.

Tomahook (tomahawk, ka lihtsalt hawk) on sõna, mis tuli inglise keelde 17. sajandil, laenuna algonkinite, täpsemini pohatani (powhatan) keelest. Tomahook kujutab endast pika puuvarre otsas olevat kirvetera, mida on kerge vaenlase pihta lüüa või visata, põhjustades vigastusi või lausa surma. Indiaanlased kasutasid neid kirveid küll ühtmoodi sõjategevuses kui ka argisemates talitustes, nagu näiteks puid raiudes.

Powhatan (õigemini küll Wahunsunacawh) oli ka tegelikult hõimupealiku nimi, kes 16. ja 17. sajandi vahetusel oli oma selja taha koondanud ligemale 30 rahvast koosneva hõimuliidu, kes jätkasid küll oma pealike all, aga temale andamit makstes. Kõnelesid nad enamikus Virginia algonkini ehk powhatani keelt, sel ajal kui inglased aga oma Virginia koloonia rajasid (1607), loeti neid kokku umbes 14 000 kuni 21 000 inimest. Powhatan suri aastal 1618, legendid tema tütre Pocahontase romansist inglase John Smithiga ja abielust John Rolfe'iga on kestnud tänase päevani.

Kuid tomahoogiga tegid inglased siiski üsna ebameeldivat tutvust. Algonkinite tamahaac on küll sama juurega sõna kui lenape keele təmahikan, Malecite-Passamaquoddy keele tomhikon või abenaki keele demahigan, mis kõik on hakanud tähistama kirvest, tööriista, millega raiuda. Põliselanikud oskasid kivist tahutud kirveterasid varre otsa kinnitada, mis polnud pooltki nii tapvad, kui need, mis inglastelt edasiarenduse said.

Kuigi tomahoogi leiutajaiks olidki algonkinitest indiaanlased, on selge, et suurima evolutsiooni relvaks tegi see tööriist just metallurgia tulekuga, mille tõid kaasa eurooplased. Nimelt meenutas tomahook laevnike kasutatud pootshaake ja kuna inglased tõid kaasa ka rauatöötlusoskuse, hakati edaspidi tomahookidele terasid valmistamagi rauast. Inglased ise olid valmis neid valmistama ja toiduvarude vastu indiaanlastele andma.

Prantsuse kolooniate vahendusel hakkas levima ka tomahoogi prantsuse variant, mis saanud mõjutust keskaegsest frankide relvast francisca. Relvana kasutasid neid edaspidi nii põliselanikud kui ka kolonistid, Briti armee varustas tomahookidega 18. sajandi lõpus ka omi sõdureid USA iseseisvussõjas kolonistide vastu võideldes.

Eurooplased leiutasid ka nn piip-tomahooke, mille üht poolt sai kasutada rahupiibuna popsimiseks, teist poolt aga löömiseks või raiumiseks, kui iganes oli vaja indiaanlastega rahu ja sõprust luua.

Tomahoogiarendus on jätkunud ka edaspidi, pigem turistidele müüdavate suveniiridena, aga ka spordivahendina. Jõutud on teraseajastusse. Tomahook on parem ka matkale kaasa võtta, sest on küttepuude raiumiseks kergem kui tavaline kirves. Tomahoogiviskamise võistlused on mitmel pool Ameerikas päris popid.

Kuid nn "taktikalised tomahoogid" võivad olla ka täna kasutusel mitmete eriüksuste, näiteks SWAT-meeskondade relvastuses.

Tiibrakettidest me siin ei räägi.