Arlingtoni surnuaed: kindral Einseln leiab puhkepaiga kõrvuti president Kennedy ja 400 000 võitluskaaslasega
Arlington asub vormiliselt Virginia osariigis, kuigi on lahutamatult seotud pealinna Washingtoni ja seda ümbritseva föderaalringkonnaga. Arlingtoni maakonnas elab 230 000 inimest, paiknevad seal aga kaitseministeerium Pentagonis, narkovastase võitluse amet, liiklusohutuse amet, uurimiskeskus DARPA ja ka Ronald Reagani nimeline rahvuslik lennujaam. Washingtonist lahutab Arlingtoni vaid Potomaci jõgi, pealinnaga ühendab seda aga mitte ainult metrooliin. Maakond loodi aasta pärast pealinna asutamist (vastavalt 1800 ja 1801), kandes esialgu nime Alexandria, 1920. aastast aga Arlington.
Arlingtoni rahvuslik kalmistu asutati sõjaväekalmistuna 13. mail 1864 ja on sellest peale kujunenud peamiseks rahupaigaks lugematutele sõduritele, kes langenud ja siitilmast lahkunud oma riiki kaitstes või pikaajalise teenistuse tulemusel. Esimene mees, kes 1864. aastal sinna maeti, oli küll leetritesse surnud põhjaosariikide sõdur William Henry Christman.
Surnuaia territoorium oli keskvalitsuse poolt üle võetud maksude väljanõudmisel, ning otsus vaidlustati kindral Lee sugulaste poolt. 1882. aastal langetas ka ülemkohus otsuse Lee perekonna kasuks, mis kohustas ala neile tagastama. Alles 1883. a müügilepinguga andsid nad massiivse surnuaia föderaalvalitsusele lõplikult üle 150 000 (praeguses rahas 3,27 miljoni) dollari eest.
Omaette tüli tekkis kodusõja ajal kalmistu servale rajatud vabastatud orjade asula üle, mille elanikud hiljem välja tõsteti, viidates sellele, et elanikud olla surnuaialt küttepuid hankinud. See tüli lahendati elanikele hüvitist makstes aastaks 1900, nende asula ala liideti aga kalmistuga.
Haldab surnuaeda Pentagoni koosseisu kuuluv armeeosakond (United States Department of the Army) ning seetõttu, et maailmasõdade, Korea ja Vietnami sõdade jätkuks on tulnud matta sinna ka terrorismivastases sõjas langenuid, on tulnud surnuaeda korduvalt ka laiendada. Surnuaia pindalaks on praegu 253 hektarit, maetud on sinna aga 400 000 inimest.
- Võrdluseks meie Tallinna Metsakalmistu suurus 48,3 hektarit. Palju väiksemale Tallinna kaitseväe kalmistule on maetud aga 5000 sõdurit.
Arlingtoni rahvuslik kalmistu jaguneb 70 erinevaks sektsiooniks, kusjuures sektsioon nr 60 on mõeldud terrorismivastases sõjas alates 2001. aastast langenuile.
Sektsioon 21, nn õdede sektsioon, kuhu on rajatud sõjas hukkunud halastajaõdedele ka Hispaania-Ameerika sõja (1898) õdede memoriaal.
Isegi lõunaosariikide Konföderatsiooni sõduritele on sellel 1901. aastast eraldi sektsioon. Arlingtonis paikneb ka Moses Ezekieli memoriaal, Roomas surnud tuntud juudi skulptori rajatuna, kes sõdis sõjas lõunaosariikide poolel.
Sektsioon 27 on puhkepaigaks aga kodusõja ajal hukkunud 3800 endisele orjale.
Tundmatu sõduri monument paikneb 1931. aastast künkal, mis kõrgub pealinna Washingtoni taustal, hiljem on juurde rajatud eraldi tundmatu sõduri monumendid ka sõdadele eraldi.
Omaette monumendid on ka kosmosesüstikute Challenger ja Columbia meeskondadele, kellest osa maeti Arlingtonile. Sinna on maetud ka kaks Apollo 1 katastroofis hukkunut, nagu ka esimene orbiidil käinud USA astronaut John Glenn.
Igal aastal maetakse Arlingtoni keskmiselt 6900 inimest, reeglina vaid sõjaväelasi või endisi sõjaväelasi. Tingimused on üsna karmid, peab olema kas tegevväelane või austusavaldustega erru saadetud veteran, ordenitega ehitud või sõjaväepensionär, või tema perekonnaliige. Need, kes sooritanud kuritegusid, kaotavad õiguse Arlingtoni maetud saada.
Riiklike matustega on sinna maetud predidendid William Howard Taft ja John F. Kennedy, nagu ka selle vennad Robert ja Edward, ning kindral John J. Pershing. John F Kennedy, tema naise Jacqueline ja kahe lapse haual põleb ka igavene tuli.
Aastail 1950-1985 USA armees teeninud, Korea ja Vietnami sõja läbi teinud kindral Aleksander Einseln (1931-2017), kes lahkus USA armeeteenistusest erivägede kolonelina, ja kellele antud 28 erinevat medalit, oli matuse Arlingtonis ära teeninud juba ammu enne Eesti Vabariigi teenistusse tulekut. 1993-1995 oli ta Eesti kaitsevägede juhataja, millega teenis välja ka kindralipagunid. Täna peeti tema ärasaatmise üritusi Tallinnas.
