Jõgi, mis voolab alt üles? Selline on tegelikult ka olemas, kuigi ujuda seal ei saa
Gamburtsevi mäeahelikku pole keegi veel oma silmaga näinud. Kuigi tegemist on Alpide mõõtu mäeahelikuga, mille kõrgeim tipp on ligemale 3400 meetrit, ilmuks ta nähtavale ehk alles siis kui kogu jäämass Antarktika peal ära sulaks. Praegu katab mäge ligemale kolm kilomeetrit, tippude kohal küll 600 meetrit paks jääkilp. Kuid see varjab enda all Antarktika kõrgeimat mäeahelikku, kogupikkusega 1200 km.
Ja nagu ilmneb, on sellel mäestikul, paksu jäämassi all, vähemalt üks jõgi, mis sunnitud voolama kogu raskusjõudu eirates alt üles. Sel jõel, või teistelgi samasugustel veevooludel seal, pole teadaolevalt küll nime, aga tõesti, vesi voolab ja igatahes mitte harjumuspärases suunas.
Vee liikumist võivad mõjutada igasugused asjad - tuul, mis põhjustab lainetust, kuu, mis põhjustab tõusu ja mõõna, maavärinad, mis kutsuvad esile veelgi tugevama lainetuse. Kuid vee liikumist mõjutab eriti Antarktika kohal ka jäämass.
Näha on see kõik radaripiltidel, mis tehtud 2007.-2009. aastal mäestiku kohal tehtud ekspeditsioonil, kui kokku 120 000 kilomeetrit maha lennati ja ühtlasi vaadati radaritega üle ligemale viiendik kogu Antarktika territooriumist.
Ilmneb, et Gamburtsevi mäestik võib olla ülimalt vana, ehk lausa miljard aastat vana, ajast, mil veel eksisteeris oletatav supermanner Rodinia, ja tänane Antarktika maamass võis paikneda isegi põhja pool ekvaatorit, triivides hiljem praegusele asukohale. Paks jääkiht tekkis Antarktika peale aga hiljemalt 34 miljonit aastat tagasi. Jääaeg seal ei näita ka veel mingeid lõppemise märke.